Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas

Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla orgaaniline osa koosneb eluorganismidest ja erinevas lagunemisstaadiumis olevatest orgaanilistest jäänustest. Arvatakse, et praeguseks on teada ja kirjeldatud ainult 1% mullaorganismidest. 

Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas [1]. Mulla elustiku tähtsus seisneb selle keskses rollis mulla talitluses ja ökosüsteemi kui terviku toimimises. Mulla bioloogilised omadused väljenduvad mullaelustiku koostises, hulgas ja aktiivsuses.

Mullaelustik jagatakse mullataimestikuks ja mullaloomastikuks, lisaks leidub mullas seeni, baktereid ning samblikke. Orgaanilise aine lagunemis- ja muundumisprotsessid toimuvad mullaloomastiku vahendusel. Mullaelustik võimaldab vee ja õhu liikumist mullastruktuuris, reguleerib toitainete ringlust ning n-ö ehitab mulda. Mullaelustik on ka antibiootikumide ja teiste ravimite allikas.

Mullaloomastiku saab organismide mõõtmete alusel liigitada nelja suurusjärku:

1. mikrofauna (< 0,2 mm) (bakterid, vetikad, ainuraksed, ümarussid);
2. mesofauna (< 2 mm) asustab mulla õhuruume (lestad, hooghännalised);
3. makrofauna (< 20 mm) uuristab käike mulla tahkete osade vahel (kakandilised, ämblikulised, vihmauslased, mardikalised ja teised putukad ning putukavastsed);
4. megafauna (> 20 mm) (mullamutt) [2].

Mulla meso- ja mikrofauna (mikrolülijalgsed, nematoodid, amööbid, valgelimuklased) ja mikrofloora (bakterid ja vetikad) liigirikkus ületab kordades maapealse elurikkuse – tegemist on elurikkuse kriitilise leiupaigaga. Ometi ei oska inimesed praegu enamiku organismide liike määrata, ammugi ei teata nende kõigi ülesannet ja rolli mullaprotsessides ega ka ökosüsteemis laiemalt [1].

Mulla meso- ja makrofauna roll seisneb taimsete jäänuste peenestamises ja segamises mulla mineraalosaga. Üks tähtsamaid makrofauna gruppe mullas on vihmaussid. Nad on mullastruktuuri säilitajad ning ökosüsteemi olulised „insenerid“. Vihmaussid liigutavad osaliselt lagunenud taimejäänused maapinnalt ära, seedivad need läbi, tükeldavad ja transpordivad mullakihtidesse. Kui vihmaussid on lagundatava materjali eelnevalt läbi seedinud, toimub ka mikroobne lagunemine mullas tunduvalt kiiremini. Mullaloomastiku väljaheited sisaldavad taimedele kättesaadavat lämmastikku ja mineraalaineid ning biogeenset kaltsiiti (organismise elutegevuse käigus tekkinud kaltsiumkarbonaadist koosnevat mineraali), mis vähendab mulla happesust ja parandab selle struktuuri. Seega osaleb mullaelustik orgaanilise aine aktiivse lagundamisega ökosüsteemi üldises aineringes ja energiavoos [3].

Mulla megafauna roll on üsna sarnane mulla makrofauna rollile mullas, olles suuresti selle struktuuri säilitamine ja hapnikuga rikastamine. Selle osa mulla faunast moodustavad kõik mullaga seotud organismid, kelle kehapikkus ületab 20 mm. Grupi peamisteks esindajateks on suuremad vihmaussid ning (peamiselt kojata) teod, aga ka väiksemad selgroogsed, näiteks närilised, karihiired ja mutt [4].

__________________________________________________
[1] Vacht, P. 2015. Rikkalik bioloogiline mitmekesisus on meile palju lähemal kui arvata oskame. Bioneer.ee, 04.03.2015 - https://bioneer.ee/rikkalik-bioloogiline-mitmekesisus-meile-palju-lähemal-kui-arvata-oskame

[2] Mullaelustiku tähtsus. 2017. Põllumuldade mullaelustiku uuringud. Enviana OÜ http://enviana.ee/Mullaelustiku-tähtsus/

[3] E. Hiie. Maaviljelusviisi mõju mullaelustiku arvukusele ja mitmekesisusele. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, 2016.

[4] E. Prangel, E. Põllumajandusmaastike elurikkuse kaitse: põllumajanduslikud keskkonnameetodid ja nende tulemuslikkus. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2015. https://www.eoy.ee/uurimistood/files/2015_Prangel_Bsc.pdf