Jätkusuutlik metsandus aitab pikaajalises vaates säilitada või suurendada süsinikuvaru

Mets talletab üldjuhul 20–100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui näiteks põllumaa ning mängib seepärast tähtsat rolli atmosfääris sisalduva süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel.

Metsa roll kliimamuutuste leevendamisel on oluline – mets toodab fotosünteesi käigus süsihappegaasist hapnikku, olles sellega õhu kvaliteedi, ilmastiku stabiilsuse ja kliima reguleerija. Puittaimed seovad atmosfäärist süsinikku, mis fotosünteesi järel akumuleerub biomassis. Metsades, peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes sisaldub 80% maismaal paiknevast ja 40% maa-alusest (sh juurtes) orgaaniliselt seotud süsinikust. Eri andmetel kõigub metsade süsiniku koguvaru suurtes piirides, kuid on peaaegu võrreldav kogu atmosfääri süsinikuvaruga. Ehkki ka sood ja heinamaad teevad süsiniku sidumisel tublit tööd, pakub just tootlik mets loodusel põhinevaid lahendusi globaalse süsinikuringe kiireks mõjutamiseks. Fossiilsete toodete laialdase kasutamisega on süsinikuringesse paisatud väga suur kogus täiendavat, seni maapõues varjul olnud süsinikku, kuid kliimamuutuste pidurdamiseks on just esmatähtis globaalset süsinikubilanssi tasakaalustada. 

Jätkusuutlik metsandus aitab pikaajalises vaates säilitada või suurendada süsinikuvaru.  Viimase võib omakorda jaotada neljaks suuremaks kategooriaks, talletatud süsinik  biomassis, mullas, puittoodetes ning kasu asendusefektist. Enamasti pööratakse rohkem tähelepanu seotud süsiniku muutustele biomassis, kuid Eesti keskmisena 70% metsa süsinikust paikneb hoopis mullas. Selline fookus ei ole siiski vale, Eesti uuringud on näidanud, et süsiniku heite muutused mullas on aeglased ja seniarvatust vähem seotud raietega. Pika elueaga puittoodete kasutamine fossiilsete materjalide asemel aitab vähendada teiste sektorite heidet.

Jätkusuutlik metsandus pakub lahendust ka vanas ja küpses metsas talletatud süsiniku küllastusprobleemile, mille korral küps mets enam mingist hetkest kokkuvõttes süsinikku juurde ei seo. Looduslähedasi tehnikaid kasutades võib jätkusuutlik metsamajandamine pakkuda paljusid potentsiaalselt positiivseid kaasefekte kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, elurikkuse kaitse, mikrokliima reguleerimise, mulla erosiooni kaitse, rannikualade kaitse ning vee- ja üleujutuste reguleerimise näol.

Kliima reguleerimise funktsiooni täitmiseks peaks puidukasutus olema selline, millega üldine süsinikuvaru pikaajalises vaates säiliks või kasvaks. Noorem puistu kasvab kiiremini kui vanem ja seob seega ka ajaühikus rohkem süsinikku. Vanema puistu süsinikutalletamise võime hakkab järk-järgult vähenema – olenevalt kasvukohatüübist võib juhtuda, et mingist hetkest süsiniku heide ja sidumine tasakaalustuvad üksteist (või heide isegi ületab sidumist). Samas vanemas metsas kus sidumine väheneb, toimib mets süsiniku depoona ja aitab sel moel kliimamuutuste vastu seista. Puidukasutuse seisukohast omakorda on oluline puidu kvaliteet, mis teatud vanusest hakkab langema (see aspekt on oluline ainult majandatavas metsas). Asendusefekti kasu arvestamisel on aga suurema mõjuga just kvaliteetsemat puidusisendit eeldavad pikaealisemad tooted.

^{* Andmeid uuendatakse viieaastase intervalliga.}

Allikas: Keskkonnaagentuur

                                                                                                                                       Tekst: Madis Raudsaar

                                                                                                                                       Toimetamine: Madis Raudsaar, Feliks Sirkas

Viimati muudetud: 27.11.2022

__________________________________________________

Kasutatud allikad:

K. Karoles. Metsade mõjust süsinikuringele ja kliimamuutustele. Eesti Mets, 1/2010.

S. Kuresoo. Metsa rohkem raiudes kliimamuutusi ei vähenda.

A. Anger-Kraavi, E. Pärt, M. Raudsaar, M. Nikopensius, K. E. Kraavi, J. Duggan, M. J. Sanz. Mets ja kliimamuutused. Raport. Cambridge´i Ülikool ja Eesti Keskkonnaministeerium, 2020.