Veevoolu järgi jaotatakse siseveekogud vooluveekogudeks ja seisuveekogudeks

Siseveekogude alla kuuluvad maailmamerest eraldatud veekogud: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi [1]. Tavaliselt meenuvad inimestele seoses siseveekogudega sellised tegevused nagu kalapüük, matkamine, janu kustutamine ja taimede kastmine. Kuid veekogud on olulised ka näiteks sportlastele (sõudjad, purjetajad, motohuvilised) ja kinnisvaras (nö miljonivaated järvedele-jõgedele) [2].  

Paiknemise järgi maapinna suhtes saab eristada pinnaveekogusid ja maa-alusid veekogusid. Viimaste hulka kuuluvad nii maa-alused jõed-järved ja koopaveekogud kui ka põhjavesi [3].

Tekkeviisi järgi võib siseveekogud jagada aga hoopis looduslikeks (nt järved, jõed ja allikad) ja tehislikeks ehk inimtekkelisteks (veehoidlad, tiigid ja kraavid) ning püsivuse järgi alalisteks ja ajutisteks veekogudeks [3].

Kõige levinum on aga siseveekogude rühmitamine veevoolu järgi, jagades need vooluveekogudeks ja seisuveekogudeks.
 

Vooluveekogu on mööda kitsast maapinna süvendit kulgev pidevalt vahetuva ja enamasti mageda veega veekogu. Mõned vooluveekogud võivad olla ka ajutised, jäädes näiteks suviti veeta, või voolata täielikult või osaliselt maa all. Looduslikke vooluveekogusid nimetatakse jõgedeks ja ojadeks, kusjuures piir nende vahel on väga tinglik. Inimtekkelisi vooluveekogusid nimetatakse enamasti aga kraavideks või kanaliteks [3]. Samasse suudmesse koonduvad jõed moodustavad jõestiku, mille pikimat lähtmejõge nimetatakse peajõeks ja temaga ühinevaid jõgesid lisajõgedeks. Maismaapiirkond, kust vesi jõestikku korjub, on aga valgla ehk jõgikond [4].

Seisuveekogudes vesi nähtavalt ei voola ning nende veevahetus on aeglane. Seisuveekogude hulka loetakse näiteks järved, tiigid, laukad ja basseinid aga ka muud väiksemad seisuveekogud. Järvena tuntakse suhteliselt suurt seisva veega siseveekogu, mille pindala alampiiriks on enamasti seatud 1 ha. Sellest väiksemate veekogude puhul räägitakse lompidest või järvikutest, mille hulka kuuluvad näiteks laukad, laisid ja viigid. Järved, mis on üksteisega seotud või asuvad ühtses hüdroloogilises süsteemis, moodustavad järvistu. Üksteise lähedal paiknevad järved, mis ei pruugi omavahel seotud olla, moodustavad järvestiku. Inimtekkelisi seisuveekogusid nimetatakse tehisjärvedeks, basseinideks või tiikideks [3].

______________________________________________________

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Siseveed
[2] https://www.kalateave.ee/et/312-valjaanded/9091-siseveekogud-opik-korgkoolidele-eesti-maaulikool-2020
[3] I. Ott, H. Timm. Siseveekogud. Õpik kõrgkoolidele. 2020.
http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/6196 
[4] H.Timm, R. Järvekülg, P. Pall, S. Vilbaste. Eesti jõed. Varrak, Tallinn. 2019.