Puit on üks vanimaist materjalidest, mida inimesed kasutanud
Muistsete eestlaste jaoks oli puit peamiseks materjaliks nii ehitamisel kui ka tarbeesemete valmistamisel. Eesti metsandusloo vanimad kirjalikud teated pärinevad Sõrve metsakorralduse kohta 1795. aastast, metsamajandus kui majandusharu tekkis aga 18. sajandi lõpul. Metsa majandamiseks loodi esimesed metskonnad Liivimaal 1827. aastal.
Metsade majandamist reguleerib metsaseadus, täpsemad reeglid metsa majandamiseks on kehtestatud metsa korraldamise juhendis ja metsa majandamise eeskirjas. Riigimetsa majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK valduses on 47% Eesti metsadest. Metsaressursi arvestust peetakse metsaregistris. Metsaraie kavandamisel tuleb riigile esitada metsateatis.
Andmed metsaregistris ei kata kogu metsamaad. Saamaks kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesanne on kirjeldada metsi ja selle muutusi ning anda ülevaade raietest. Lisaks metsade kohta kogutavale infole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. SMI on valikuuring, mistõttu statistilisel uuringul proovitükkide karakteristikute alusel tehtud üldkogumi mingi tunnuse hinnanguga kaasneb alati tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Seega võib tabelites toodud näitajate tegelik väärtus olla esitatust vea ehk usaldusnivoo ulatuses suurem või väiksem.
Metsade olem
| Metsamaa pindala enamuspuuliigi järgi aastatel 2003-2022 (1000 ha) | ||||||||
| Aasta | Mänd | Kuusk | Kask | Haab | Sanglepp | Hall lepp | Teised | Kokku |
| 2022 | 705 | 426 | 686 | 150 | 95 | 227 | 36 | 2325 |
| 2021 | 709 | 431 | 686 | 149 | 95 | 219 | 35 | 2326 |
| 2020 | 711 | 439 | 684 | 151 | 95 | 210 | 35 | 2325 |
| 2019 | 725 | 440 | 683 | 149 | 91 | 209 | 36 | 2333 |
| 2018 | 729 | 439 | 683 | 146 | 88 | 208 | 37 | 2331 |
| 2017 | 732 | 438 | 687 | 144 | 87 | 205 | 39 | 2331 |
| 2016 | 736 | 429 | 682 | 138 | 83 | 208 | 38 | 2313 |
| 2015 | 739 | 419 | 692 | 134 | 78 | 210 | 37 | 2310 |
| 2014 | 744 | 410 | 690 | 131 | 75 | 208 | 38 | 2295 |
| 2013 | 733 | 388 | 697 | 129 | 78 | 205 | 38 | 2268 |
| 2012 | 722 | 385 | 702 | 129 | 78 | 196 | 37 | 2250 |
| 2011 | 726 | 385 | 701 | 130 | 74 | 184 | 35 | 2235 |
| 2010 | 744 | 377 | 681 | 124 | 72 | 187 | 37 | 2222 |
| 2009 | 751 | 376 | 678 | 121 | 70 | 185 | 36 | 2217 |
| 2008 | 759 | 389 | 671 | 121 | 69 | 184 | 37 | 2229 |
| 2007 | 770 | 388 | 681 | 121 | 69 | 196 | 40 | 2265 |
| 2006 | 747 | 395 | 688 | 125 | 66 | 208 | 40 | 2269 |
| 2005 | 730 | 402 | 703 | 124 | 68 | 207 | 36 | 2271 |
| 2004 | 740 | 407 | 700 | 127 | 69 | 202 | 37 | 2282 |
| 2003 | 718 | 405 | 701 | 128 | 66 | 201 | 37 | 2255 |
Viimase 20 aasta jooksul on kasvanud nii metsade pindala kui tagavara. Eestis on võrdselt nii okaspuumetsi kui lehtpuumetsi. Enamuspuuliigilises pindala jaotuses on meil kõige rohkem männikuid (30%), kaasikuid (30%) ja kuusikuid (18%). Kui aga vaadata puuliigilist jaotus, on esimesel kohal endiselt mänd (29%), edasi vahetavad aga kuusk (26%) ja kask (23%) koha, nimelt on kuusk tihti erinevates puistutes kaaspuuliigiks.
| Metsamaa tagavara enamuspuuliigi järgi aastatel 2003-2022 (1000 m3) | ||||||||
| Aasta | Mänd | Kuusk | Kask | Haab | Sanglepp | Hall lepp | Teised | Kokku |
| 2022 | 160 779 | 85 882 | 119 387 | 34 087 | 18 671 | 31 739 | 6 137 | 456 683 |
| 2021 | 164 069 | 88 787 | 120 064 | 34 208 | 18 731 | 31 795 | 6 203 | 463 857 |
| 2020 | 166 666 | 92 589 | 121 759 | 35 175 | 18 981 | 31 074 | 6 265 | 472 509 |
| 2019 | 170 919 | 94 241 | 123 866 | 35 041 | 19 192 | 31 825 | 6 529 | 481 612 |
| 2018 | 172 463 | 95 504 | 123 644 | 34 244 | 19 050 | 32 238 | 6 866 | 484 009 |
| 2017 | 175 025 | 96 279 | 125 428 | 34 092 | 19 586 | 32 330 | 7 191 | 489 931 |
| 2016 | 177 014 | 94 581 | 124 869 | 32 867 | 19 091 | 33 011 | 6 900 | 488 333 |
| 2015 | 178 683 | 92 039 | 125 868 | 32 023 | 18 685 | 33 506 | 6 540 | 487 345 |
| 2014 | 178 683 | 91 292 | 124 413 | 31 428 | 17 591 | 33 919 | 6 452 | 483 778 |
| 2013 | 174 786 | 87 123 | 125 965 | 31 822 | 17 860 | 34 535 | 6 565 | 478 656 |
| 2012 | 170 855 | 85 233 | 124 428 | 31 319 | 17 532 | 33 535 | 6 406 | 469 308 |
| 2011 | 169 050 | 84 179 | 122 255 | 31 593 | 16 775 | 31 519 | 6 056 | 461 426 |
| 2010 | 169 031 | 82 272 | 116 154 | 30 469 | 15 627 | 32 127 | 6 319 | 452 000 |
| 2009 | 168 733 | 80 400 | 113 147 | 30 198 | 15 547 | 31 371 | 6 245 | 445 640 |
| 2008 | 167 690 | 82 122 | 109 686 | 29 742 | 15 286 | 31 366 | 5 852 | 441 745 |
| 2007 | 165 432 | 82 431 | 110 128 | 29 358 | 14 837 | 33 425 | 6 284 | 441 893 |
| 2006 | 158 132 | 84 311 | 110 857 | 29 728 | 13 947 | 35 421 | 6 317 | 438 714 |
| 2005 | 151 200 | 85 042 | 113 165 | 30 017 | 14 672 | 34 907 | 5 978 | 434 981 |
| 2004 | 151 385 | 86 162 | 113 163 | 30 279 | 14 878 | 34 184 | 6 075 | 436 126 |
| 2003 | 143 928 | 85 039 | 113 164 | 31 137 | 14 424 | 34 194 | 6 475 | 428 360 |
Kasutatava puiduressursi osas on aga oluline majandatava metsamaa olem. Siin on toimunud samaaegselt kaks vastandlikku protsessi. Esmalt majandatava metsamaa pind on põõsastike ja kasutuseta põllumajandusmaade metsastumise tõttu pidevalt suurenenud, samal ajal on aga ka uusi metsi arvestatud range kaitse alla. Näiteks kui 2016. aastal oli range kaitse all 271 300 ha, siis 2022. aastal juba 421 663 ha.
| Majandatava metsamaa pindala enamuspuuliigi järgi (1000 ha) | ||||||||
| Aasta | Mänd | Kuusk | Kask | Haab | Sanglepp | Hall lepp | Teised | Kokku |
| 2022 | 512 | 360 | 585 | 126 | 76 | 215 | 30 | 1 903 |
| 2020 | 526 | 370 | 585 | 131 | 77 | 200 | 31 | 1 920 |
| 2015 | 603 | 378 | 617 | 121 | 65 | 205 | 32 | 2 022 |
| 2010 | 633 | 356 | 623 | 115 | 64 | 184 | 35 | 2 010 |
| 2005 | 613 | 376 | 647 | 119 | 60 | 202 | 33 | 2 050 |
| Majandatava metsamaa tagavara enamuspuuliigi järgi (1000 m3) | ||||||||
| Aasta | Mänd | Kuusk | Kask | Haab | Sanglepp | Hall lepp | Teised | Kokku |
| 2022 | 115 230 | 67 507 | 97 384 | 25 002 | 13 296 | 29 303 | 4 707 | 352 430 |
| 2020 | 123 575 | 73 540 | 100 634 | 27 655 | 13 968 | 29 098 | 5 174 | 373 643 |
| 2015 | 147 741 | 81 198 | 109 513 | 27 224 | 14 840 | 32 454 | 5 395 | 418 364 |
| 2010 | 146 760 | 76 965 | 104 267 | 27 093 | 13 748 | 31 414 | 5 792 | 406 040 |
| 2005 | 129 569 | 79 157 | 103 762 | 28 267 | 12 860 | 33 764 | 5 120 | 392 500 |
Metsaraie
Raiemaht on viimase 20 aasta jooksul kõikunud ligi kolm korda. Aegrea tipud on olnud aastatel 2017 ja 2018, kõige väiksem oli raiemaht 2008. aastal. Kui küsida, et milliseid metsi meil raiutakse, siis lihtne on meelde jätta, et 1/3 lageraietest tehakse kaasikutes, 1/4 lageraietest männikutes ja 1/5 lageraietest kuusikutes.
| Raiemaht aastatel 2002-2021 (1000 m3) | ||||||||
| Aasta | Hooldusraied | sh surnud puit | Uuendusraied | sh surnud puit | Muud raied | sh surnud puit | Raiemaht kokku | sh surnud puit |
| 2021 | 1 665 | 403 | 8 062 | 356 | 248 | 4 | 9 975 | 763 |
| 2020 | 1 883 | 260 | 8 599 | 376 | 199 | 1 | 10 681 | 636 |
| 2019 | 1 833 | 190 | 9 150 | 378 | 274 | 6 | 11 257 | 574 |
| 2018 | 1 925 | 252 | 10 627 | 513 | 254 | 9 | 12 807 | 774 |
| 2017 | 1 665 | 311 | 10 618 | 464 | 315 | 31 | 12 598 | 807 |
| 2016 | 1 610 | 357 | 9 023 | 382 | 161 | 26 | 10 793 | 765 |
| 2015 | 1 671 | 258 | 8 239 | 241 | 192 | 23 | 10 102 | 521 |
| 2014 | 1 656 | 293 | 8 078 | 363 | 311 | 1 | 10 045 | 658 |
| 2013 | 2 017 | 351 | 7 667 | 423 | 423 | 2 | 10 108 | 776 |
| 2012 | 1 729 | 453 | 7 912 | 450 | 556 | 10 | 10 197 | 913 |
| 2011 | 1 816 | 378 | 6 774 | 427 | 414 | 12 | 9 003 | 817 |
| 2010 | 1 483 | 289 | 6 356 | 359 | 342 | 19 | 8 181 | 667 |
| 2009 | 1 406 | 240 | 4 732 | 324 | 223 | 10 | 6 362 | 575 |
| 2008 | 1 171 | 197 | 4 144 | 148 | 133 | 9 | 5 448 | 353 |
| 2007 | 1 335 | 292 | 4 203 | 183 | 437 | 12 | 5 975 | 488 |
| 2006 | 1 746 | 392 | 4 285 | 196 | 516 | 13 | 6 548 | 601 |
| 2005 | 2 461 | 473 | 4 967 | 406 | 550 | 13 | 7 978 | 892 |
| 2004 | 2 775 | 355 | 5 143 | 336 | 199 | 4 | 8 118 | 695 |
| 2003 | 3 350 | 301 | 6 313 | 287 | 191 | 4 | 9 854 | 592 |
| 2002 | 3 193 | 188 | 6 659 | 188 | 302 | 7 | 10 153 | 383 |
| Raiete pindala aastatel 2002-2021 (1000 ha) | |||||||
| Aasta | Valgustusraie | Harvendusraie | Sanitaarraie | Lageraie | Aegjärkne raie | Valikraie | Muud raied |
| 2021 | 14,0 | 15,8 | 16,2 | 27,1 | 3,1 | 2,0 | 8,6 |
| 2020 | 8,8 | 19,4 | 15,9 | 29,7 | 4,3 | 1,8 | 8,2 |
| 2019 | 11,0 | 19,5 | 13,9 | 29,7 | 5,2 | 2,4 | 6,5 |
| 2018 | 10,2 | 19,3 | 13,0 | 34,6 | 3,9 | 1,2 | 5,7 |
| 2017 | 12,0 | 14,9 | 11,4 | 35,6 | 3,2 | 1,1 | 4,3 |
| 2016 | 9,7 | 14,6 | 12,2 | 32,4 | 1,8 | 0,8 | 2,4 |
| 2015 | 10,2 | 18,5 | 10,8 | 31,6 | 2,4 | 1,6 | 2,5 |
| 2014 | 8,9 | 18,9 | 11,0 | 29,7 | 2,4 | 2,6 | 2,4 |
| 2013 | 12,0 | 24,8 | 11,7 | 28,7 | 2,2 | 5,0 | 3,7 |
| 2012 | 12,4 | 18,7 | 13,3 | 27,4 | 2,3 | 4,8 | 4,9 |
| 2011 | 12,2 | 22,6 | 12,4 | 25,0 | 2,9 | 5,1 | 5,3 |
| 2010 | 8,4 | 16,3 | 9,8 | 22,8 | 4,0 | 5,9 | 4,1 |
| 2009 | 6,4 | 16,2 | 8,5 | 17,3 | 3,9 | 6,4 | 2,6 |
| 2008 | 5,8 | 12,5 | 6,2 | 12,8 | 4,3 | 6,1 | 4,7 |
| 2007 | 5,2 | 13,4 | 9,5 | 12,7 | 3,3 | 3,5 | 7,4 |
| 2006 | 4,0 | 12,7 | 17,5 | 12,2 | 4,0 | 5,4 | 6,7 |
| 2005 | 2,8 | 19,3 | 17,7 | 15,0 | 4,3 | 4,5 | 4,1 |
| 2004 | 3,0 | 22,0 | 16,6 | 18,3 | 5,9 | 4,9 | 3,0 |
| 2003 | 3,3 | 31,8 | 10,6 | 23,8 | 6,8 | 3,9 | 5,5 |
| 2002 | 3,1 | 30,2 | 10,8 | 26,5 | 5,0 | 4,6 | 5,1 |
Jätkusuutlikkus
Aegajalt on tõstatunud jätkusuutlikkuse küsimus. Jätkusuutliku ehk säästva metsamajanduse kontseptsioon (sh 45 iseloomustavat indikaatorit) on kokku lepitud Euroopa ministrite metsakaitse protsessi käigus (https://foresteurope.org/). Üks indikaatoritest on tasakaal majandatavate metsade netojuurdekasvu ja raiemahu vahel, mille pikemas selgituses on öeldud: raied ei tohi juurdekasvu ületada pikemas vaates, lühi- ja keskpikas vaates võib metsamajandus olla jätkusuutlik ka juurdekasvu ületades.
Netojuurdekasv on eluspuude tagavara muut (ilma raieteta). Kui majandatavate metsade tagavara suureneb, siis on netojuurdekasvu ja (eluspuude) raie suhe >1. Kui tagavara väheneb, siis on netojuurdekasvu ja (eluspuude) raie suhe <1. Sellise lihtsa võrdluse eelduseks on aga pindalade ja maakategooriate mittemuutumine. Nagu eelnevalt kirjeldati on pindalades toimunud aga suuri muutusi. Lisaks metsamaa pinna muutustele tuleb arvestada ka vanuselise jaotusega ja sedagi kahes aspektis. Esmalt seda, milline on majandatava metsamaa vanuseline jaotus. Väga noore ja vana metsa netojuurdekasv on keskealise metsamaa netojuurdekasvust väiksem. Teiseks, milline oli maakategooriat muutva maa (metsa), vanuseline jaotus. Näiteks kui majandatava metsa alla tuleb juurde noort metsa (kinnikasvanud rohumaa muutub metsamaaks), kasvab majandatava metsamaa tagavara üsna vähe, samas kui range kaitse alla võetakse vanemat metsa, on tagavara kadu majandatava metsamaa tagavara hulgast sama pindala kohta suurem. Kogu eelneva arvestamine lühiajalises perspektiivis on põhjaliku analüüsiga võimalik, samas pikemas perspektiivis piisab lihtsast hektaritagavarade võrdlusest. Seega võime öelda, et Eestis on viimase 16 aasta keskmisena majandatavate metsade raiemaht ja netojuurdekasv olnud samas suurusjärgus.
Indikaatori sisust arusaamiseks võib indikaatorit vaadelda pikaajalises vaates. Eeldame, et majandatava metsa pindala jääb samaks. Kui nüüd raiuda väga pikas perspektiivis pidevalt alla netojuurdekasvu, jõuab netojuurdekasv ja seega ka raiemaht lõpuks nulli. Kui aga raiuda pidevalt üle netojuurdekasvu, jõuab nulli metsa tagavara. Seega – lõputult ei ole võimalik raiuda ei üle ega alla netojuurdekasvu. Lõpuks on oluline siiski rõhutada, et antud indikaator hindab vaid puidukasutuse jätkusuutlikust (ja sedagi vaid ühes aspektis). Jätkusuutlik metsamajandus tervikuna tähendab veel paljut muud (vt siit).
Puistute jaotus 2022. aastal
| Metsamaa pindala jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha) | ||||||||
| Arenguklass | Mänd | Kuusk | Kask | Haab | Sanglepp | Hall lepp | Teised | K o k k u |
| Lage ala | 17,7 | 17,5 | 32,6 | 5,3 | 3,8 | 7,0 | 0,9 | 84,9 |
| Selguseta ala | 29,0 | 47,0 | 25,9 | 11,7 | 5,4 | 8,2 | 1,7 | 128,9 |
| Noorendik | 35,8 | 46,5 | 89,3 | 37,3 | 17,4 | 63,8 | 3,3 | 293,4 |
| Latimets | 39,3 | 28,2 | 65,0 | 12,3 | 8,5 | 2,3 | 155,5 | |
| Keskealine | 318,9 | 142,7 | 200,1 | 7,4 | 19,1 | 27,8 | 13,8 | 729,9 |
| Valmiv mets | 85,2 | 38,0 | 88,0 | 5,6 | 12,4 | 31,3 | 6,1 | 266,4 |
| Küps mets | 179,1 | 106,1 | 185,6 | 70,3 | 28,6 | 88,7 | 7,6 | 666,0 |
| K o k k u | 705,1 | 426,0 | 686,5 | 149,8 | 95,2 | 226,8 | 35,7 | 2325,0 |
Arenguklassi järgi on 40% majandatavatest metsadest valmivad või küpsed. Tegelikkuses on uuendusraiekriteeriume ületavaid majandusmetsi isegi rohkem, SMI jaotus ei arvesta küpsust diameetri ja kaalutud keskmise raievanuse järgi.
| Majandatava metsamaa pindala jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha) | ||||||||
| Arenguklass | Mänd | Kuusk | Kask | Haab | Sanglepp | Hall lepp | Teised | K o k k u |
| Lage ala | 16,1 | 15,7 | 31,2 | 5,2 | 3,6 | 7,0 | 0,9 | 79,7 |
| Selguseta ala | 25,9 | 46,2 | 23,9 | 10,6 | 5,4 | 7,9 | 1,7 | 121,7 |
| Noorendik | 29,9 | 44,0 | 83,5 | 35,1 | 16,3 | 62,8 | 2,9 | 274,5 |
| Latimets | 30,9 | 25,8 | 57,1 | 11,3 | 7,6 | 2,1 | 135,0 | |
| Keskealine | 247,2 | 123,5 | 177,3 | 7,0 | 15,2 | 26,7 | 10,7 | 607,8 |
| Valmiv mets | 64,4 | 30,5 | 75,6 | 5,1 | 9,3 | 30,1 | 5,3 | 220,2 |
| Küps mets | 97,9 | 74,4 | 136,3 | 51,2 | 18,5 | 80,3 | 5,8 | 464,4 |
| K o k k u | 512,3 | 360,2 | 585,0 | 125,6 | 76,0 | 214,8 | 29,6 | 1903,4 |
Kui arenguklassilise jaotuse jälgimiseks on tarvis tunda arenguklasside sisu, siis lihtsam on jälgida vanuseklassilist jaotust. Huvitava trendina võib välja tuua vanemate metsade pindala järjepidevat kasvu, suurenenud on nii üle 80 kui üle 100 aastaste puistute pindala. Arvestades range kaitsega metsade pindala kasvu on selline trend kogu metsa kohta ootuspärane, kuid vähemteada on see, et samasugune trend on olnud ka majandatavate metsade osas.
| Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha) | ||||||||
| Vanuseklass | Mänd | Kuusk | Kask | Haab | Sanglepp | Hall lepp | Teised | Kokku |
| ...10 | 15,5 | 24,5 | 62,8 | 30,4 | 15,8 | 53,4 | 2,4 | 204,7 |
| 11...20 | 25,0 | 39,1 | 60,7 | 19,3 | 8,8 | 50,2 | 4,8 | 207,9 |
| 21...30 | 30,0 | 35,4 | 79,6 | 11,7 | 6,5 | 35,9 | 6,2 | 205,4 |
| 31...40 | 34,3 | 45,4 | 71,5 | 5,7 | 8,2 | 33,3 | 3,2 | 201,6 |
| 41...50 | 45,3 | 55,4 | 78,1 | 7,9 | 11,6 | 18,8 | 2,4 | 219,5 |
| 51...60 | 66,7 | 39,8 | 90,7 | 18,0 | 12,6 | 15,0 | 1,9 | 244,6 |
| 61...70 | 84,9 | 32,5 | 84,5 | 17,2 | 9,1 | 4,6 | 2,0 | 234,9 |
| 71...80 | 93,9 | 33,0 | 56,6 | 12,2 | 6,2 | 0,3 | 2,3 | 204,5 |
| 81...90 | 78,4 | 19,8 | 27,1 | 5,1 | 4,2 | 0,0 | 1,7 | 136,4 |
| 91...100 | 58,0 | 12,3 | 10,6 | 2,9 | 1,6 | 0,2 | 1,9 | 87,4 |
| 101...110 | 33,1 | 8,0 | 4,3 | 1,6 | 0,8 | 1,9 | 49,6 | |
| 111...120 | 29,2 | 7,3 | 1,1 | 0,8 | 0,4 | 1,6 | 40,4 | |
| 121...130 | 18,0 | 3,2 | 0,3 | 0,2 | 0,5 | 22,2 | ||
| 131...140 | 16,0 | 3,5 | 0,2 | 19,7 | ||||
| 141... | 30,0 | 2,3 | 0,3 | 32,6 | ||||
| Kokku | 658,3 | 361,5 | 627,9 | 132,8 | 86,0 | 211,6 | 33,1 | 2111,3 |
| Majandatavate puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha) | ||||||||
| Vanuseklass | Mänd | Kuusk | Kask | Haab | Sanglepp | Hall lepp | Teised | Kokku |
| ...10 | 15,0 | 23,4 | 60,1 | 28,5 | 14,8 | 52,3 | 2,2 | 196,4 |
| 11...20 | 23,4 | 36,9 | 57,1 | 17,9 | 8,0 | 48,7 | 4,6 | 196,6 |
| 21...30 | 26,7 | 31,9 | 71,5 | 11,1 | 6,0 | 33,5 | 5,7 | 186,5 |
| 31...40 | 28,0 | 39,3 | 61,5 | 5,2 | 6,3 | 30,5 | 3,1 | 173,8 |
| 41...50 | 35,2 | 46,8 | 67,6 | 6,8 | 8,6 | 16,9 | 2,2 | 184,1 |
| 51...60 | 51,6 | 32,1 | 77,3 | 14,8 | 9,1 | 13,6 | 1,4 | 199,8 |
| 61...70 | 65,7 | 26,9 | 68,3 | 11,7 | 5,6 | 3,9 | 1,4 | 183,6 |
| 71...80 | 69,9 | 26,4 | 41,3 | 7,4 | 4,9 | 0,3 | 1,1 | 151,3 |
| 81...90 | 57,7 | 14,8 | 16,7 | 3,6 | 2,3 | 0,0 | 0,8 | 95,9 |
| 91...100 | 38,1 | 8,7 | 6,3 | 1,4 | 0,9 | 0,2 | 1,4 | 57,1 |
| 101...110 | 19,4 | 4,9 | 1,9 | 0,8 | 0,2 | 0,9 | 28,0 | |
| 111...120 | 15,6 | 3,8 | 0,2 | 0,5 | 0,0 | 1,4 | 21,4 | |
| 121...130 | 8,0 | 1,1 | 0,0 | 0,0 | 0,3 | 9,4 | ||
| 131...140 | 6,8 | 1,1 | 0,2 | 8,0 | ||||
| 141... | 9,4 | 0,3 | 0,3 | 10,0 | ||||
| Kokku | 470,2 | 298,3 | 529,9 | 109,8 | 67,0 | 199,9 | 26,9 | 1702,0 |
Puidu kasutusalad
Taasiseseisvunud Eestis on metsa- ja puidutööstus olnud üks kiiremini arenenud ja ekspordimahult suurimaid tööstusharusid, hõlmates kogu töötleva tööstuse ekspordist viiendiku. Metsa ja puidusektori ettevõtted (metsamajandus, puidu mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mööblitootmine) moodustasid 2021. aastal 3% Eesti aktiivsetest ettevõtetest. Sektori poolt palgatud töötajad moodustasid 6,3% kõikide ettevõtete töötajatest. Otseselt annab metsa- ja puidusektor tööd ligi 30 000 inimesele, kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor peaaegu 58 209 töökohta. Kuna oluline osa puidusektori töökohtades asuvad keskustest väljaspool, on sektoril oluline roll maapiirkondade arengus.
Eesti puidukasutuse täpsem ülevaade on toodud puidubilansis. Metsast kasutusele võetud puit jaguneb erinevateks sortimentideks. Puidubilansis on sortimenteerimine tehtud lähtudes puidu tegelikust esmasest kasutusest st palk on toormeks saematerjalile, spoonile ja vineerile, paberipuit on toormeks tselluloosile, puitmassile ja puitplaatidele ning küttepuit on sisendiks energeetikas või energeetikatoodetes.
Tekst: Madis Raudsaar
Toimetamine: Madis Raudsaar, Feliks Sirkas
Viimati uuendatud: 25.09.2023
___________________________________________________________________
Kasutatud allikad:
Eesti statistiline metsainventuur (SMI). Keskkonnaagentuur.
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2599_2582.html
Sirkas, F. 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal. Keskkonnaagentuur, Tallinn.
Ernst & Young Baltic AS. 2023. Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Tallinn.