Mets kui puiduressurss

Puit on üks vanimaist materjalidest, mida inimesed kasutanud

 

Muistsete eestlaste jaoks oli puit peamiseks materjaliks nii ehitamisel kui ka tarbeesemete valmistamisel. Eesti metsandusloo vanimad kirjalikud teated pärinevad Sõrve metsakorralduse kohta 1795. aastast, metsamajandus kui majandusharu tekkis aga 18. sajandi lõpul. Metsa majandamiseks loodi esimesed metskonnad Liivimaal 1827. aastal.

 

Metsade majandamist reguleerib metsaseadus, täpsemad reeglid metsa majandamiseks on kehtestatud metsa korraldamise juhendis ja metsa majandamise eeskirjas. Riigimetsa majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK valduses on 47% Eesti metsadest. Metsaressursi arvestust peetakse metsaregistris. Metsaraie kavandamisel tuleb riigile esitada metsateatis.

 

Andmed metsaregistris ei kata kogu metsamaad. Saamaks kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesanne on kirjeldada metsi ja selle muutusi ning anda ülevaade raietest. Lisaks metsade kohta kogutavale infole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. SMI on valikuuring, mistõttu statistilisel uuringul proovitükkide karakteristikute alusel tehtud üldkogumi mingi tunnuse hinnanguga kaasneb alati tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Seega võib tabelites toodud näitajate tegelik väärtus olla esitatust vea ehk usaldusnivoo ulatuses suurem või väiksem.

 

Metsade olem

 

Metsamaa pindala enamuspuuliigi järgi aastatel 2002-2021 (1000 ha)
Aasta Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
2021 709,1 431,4 686,4 149,0 95,4 219,0 35,4 2325,6
2020 710,7 438,8 683,8 151,5 95,1 210,1 35,2 2325,1
2019 724,9 440,0 683,0 149,0 91,3 208,7 35,9 2332,8
2018 729,3 438,6 683,5 145,8 88,5 208,4 37,0 2331,1
2017 731,8 438,1 687,0 143,6 86,8 205,0 38,5 2330,8
2016 735,9 428,5 681,5 138,3 82,7 208,4 37,6 2312,9
2015 739,4 418,9 691,7 134,4 78,3 209,9 37,1 2309,7
2014 743,3 409,4 689,6 131,0 75,4 207,7 38,1 2294,6
2013 733,1 387,9 697,2 128,5 78,0 205,0 37,9 2267,6
2012 721,8 384,4 701,6 129,3 78,3 196,3 37,1 2248,8
2011 726,0 385,0 700,2 129,5 74,4 184,1 34,7 2234,0
2010 744,0 376,4 680,9 123,6 71,7 187,2 37,2 2221,1
2009 750,6 375,6 677,1 120,8 70,5 184,6 36,4 2215,5
2008 758,5 388,9 670,4 120,9 68,7 184,0 37,1 2228,4
2007 769,5 387,4 680,7 120,9 68,8 196,2 40,3 2263,9
2006 746,6 395,2 687,3 124,7 66,2 208,4 39,6 2268,0
2005 729,6 402,3 702,7 124,0 68,2 207,2 36,4 2270,4
2004 739,3 406,9 699,9 127,1 69,4 202,4 36,7 2281,6
2003 717,6 404,5 700,9 127,6 66,4 200,7 37,2 2254,9
2002 716,1 405,0 691,9 124,2 61,2 185,3 31,6 2215,2

 

Viimase 20 aasta jooksul on kasvanud nii metsade pindala kui tagavara. Eestis on võrdselt nii okaspuumetsi kui lehtpuumetsi. Enamuspuuliigilises pindala jaotuses on meil kõige rohkem männikuid (30%), kaasikuid (30%) ja kuusikuid (19%). Kui aga vaadata puuliigilist jaotus, on esimesel kohal endiselt mänd (29%), edasi vahetavad aga kuusk (26%) ja kask (22%) koha, nimelt on kuusk tihti erinevates puistutes kaaspuuliigiks.

 

Metsamaa tagavara enamuspuuliigi järgi aastatel 2002-2021 (1000 m3)
Aasta Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
2021 164 026 88 749 120 008 34 239 18 726 31 838 6 218 463 804
2020 166 614 92 545 121 707 35 204 18 974 31 107 6 267 472 419
2019 170 882 94 200 123 830 35 054 19 186 31 842 6 529 481 523
2018 172 463 95 498 123 635 34 252 19 046 32 252 6 866 484 013
2017 175 031 96 282 125 432 34 093 19 586 32 331 7 191 489 946
2016 177 015 94 582 124 869 32 868 19 091 33 011 6 900 488 336
2015 178 672 92 033 125 860 32 021 18 684 33 504 6 540 487 314
2014 178 627 91 263 124 374 31 418 17 585 33 908 6 450 483 625
2013 174 731 87 095 125 925 31 812 17 855 34 525 6 563 478 505
2012 170 792 85 201 124 381 31 307 17 525 33 523 6 404 469 133
2011 168 951 84 130 122 183 31 574 16 765 31 500 6 052 461 155
2010 168 930 82 223 116 085 30 451 15 618 32 107 6 315 451 729
2009 168 632 80 353 113 079 30 180 15 538 31 352 6 241 445 375
2008 167 609 82 082 109 633 29 728 15 279 31 351 5 849 441 531
2007 165 355 82 392 110 077 29 344 14 830 33 409 6 281 441 688
2006 158 087 84 287 110 812 29 720 13 943 35 418 6 315 438 582
2005 151 149 85 014 113 147 30 007 14 667 34 903 5 976 434 863
2004 151 300 86 124 113 143 30 268 14 873 34 179 6 073 435 959
2003 143 891 85 026 113 179 31 135 14 423 34 199 6 475 428 328
2002 145 287 84 901 112 260 32 076 13 374 31 721 5 608 425 227

 

Kasutatava puiduressursi osas on aga oluline majandatava metsamaa olem. Siin on toimunud samaaegselt kaks vastandlikku protsessi. Esmalt majandatava metsamaa pind on põõsastike ja kasutuseta põllumajandusmaade metsastumise tõttu pidevalt suurenenud, samal ajal on aga ka uusi metsi arvestatud range kaitse alla. Näiteks kui 2016. aastal oli range kaitse all 271 300 ha, siis 2021. aastal juba 407 600 ha.

 

Majandatava metsamaa pindala enamuspuuliigi järgi aastatel 2005-2021 (1000 ha)
Aasta Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
2021 519,8 363,5 588,1 128,3 78,9 209,1 30,5 1 918,1
2020 530,4 371,8 587,4 131,9 78,0 201,2 30,6 1 931,3
2015 603,2 378,1 616,9 121,4 65,2 204,7 32,2 2 021,8
2010 633,1 356,3 622,9 115,1 63,7 184,1 34,8 2 010,0
2005 613,3 376,1 647,2 118,8 59,8 202,3 32,5 2 050,0

 

Majandatava metsamaa tagavara enamuspuuliigi järgi aastatel 2005-2021 (1000 m3)
Aasta Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
2021 119 517 69 905 99 144 26 527 14 301 29 797 5 031 364 223
2020 124 718 74 038 101 350 28 000 14 230 29 284 5 176 376 796
2015 147 741 81 198 109 513 27 224 14 840 32 454 5 395 418 364
2010 146 760 76 965 104 267 27 093 13 748 31 414 5 792 406 040
2005 129 569 79 157 103 749 28 267 12 860 33 771 5 120 392 494

 

Metsaraie

 

Raiemaht on viimase 20 aasta jooksul kõikunud ligi kolm korda. Aegrea tipud on olnud aastatel 2017 ja 2018,  kõige väiksem oli raiemaht 2008. aastal. Kui küsida, et milliseid metsi meil raiutakse, siis lihtne on meelde jätta, et 1/3 lageraietest tehakse kaasikutes, 1/4 lageraietest männikutes ja 1/5 lageraietest kuusikutes.

 

Raiemaht aastatel 2000-2020 (1000 m3)
Aasta Hooldusraied sh surnud puit Uuendusraied

sh surnud puit

Muud raied sh surnud puit Raiemaht kokku sh surnud puit
2020 1 866 260 8 482 376 199 1 10 547 636
2019 1 848 190 9 141 375 259  6 11 248  572
2018 1 944 252 10 573 513 224 9 12 741 774
2017 1 680 278 10 617 464 192 30 12 489 772
2016 1 615 324 9 005 382 119 26 10 739 731
2015 1 708 225 8 220 241 121 23 10 049 488
2014 1 715 293 8 042 363 250 1 10 007 657
2013 2 089 351 7 653 422 350 2 10 092 775
2012 1 759 453 7 898 449 524 10 10 182 912
2011 1 861 378 6 762 426 368 12 8 991 816
2010 1 511 288 6 343 359 311 19 8 165 666
2009 1 429 240 4 722 323 198 10 6 350 574
2008 897 193 3 613 141 128 8 4 639 343
2007 1 061 287 3 675 177 432 12 5 168 477
2006 1 470 388 3 755 190 512 12 5 737 590
2005 2 460 473 4 957 406 545 12 7 962 891
2004 2 773 355 5 134 335 195 4 8 102 694
2003 3 359 300 6 301 286 174 4 9 834 591
2002 3 202 188 6 647 187 286 7 10 134 382
2001 3 575 178 8 081 295 748 11 12 403 485
2000 3 319 193 6 400 282 838 33 10 556 509

 

Raiete pindala aastatel 2000-2020 (1000 ha)
Aasta Valgustusraie Harvendusraie Sanitaarraie Lageraie Aegjärkne raie Valikraie Muud raied
2020 8,8 19,4 14,9 29,7 4,0 1,8 8,2
2019 11,0 19,5 13,9 29,6 5,2 2,4 6,3
2018 9,8 19,3 12,7 34,3 3,6 1,2 5,7
2017 11,6 15,2 11,4 35,6 3,2 1,1 3,5
2016 9,3 14,9 12,3 32,4 1,8 0,8 2,4
2015 10,2 18,8 10,8 31,5 2,4 1,6 2,5
2014 8,9 18,9 11,0 29,7 2,4 2,6 2,4
2013 12,0 24,8 11,7 28,6 2,2 5,0 3,7
2012 12,4 18,7 13,3 27,4 2,3 4,8 4,9
2011 12,2 22,6 12,4 25,0 2,9 5,1 5,3
2010 8,4 16,3 9,8 22,8 4,0 5,9 4,1
2009 6,4 16,2 8,5 17,3 3,9 6,4 2,6
2008 5,8 12,5 6,2 12,8 4,3 6,1 4,7
2007 5,2 13,4 9,5 12,7 3,3 3,5 7,4
2006 4,0 12,7 17,4 12,2 4,0 5,4 6,7
2005 2,8 19,3 17,7 15,0 4,3 4,5 4,1
2004 3,0 22,0 16,6 18,3 5,9 4,9 3,0
2003 3,3 31,8 10,6 23,8 6,8 3,9 5,5
2002 3,1 30,2 10,8 26,5 5,0 4,6 5,1
2001 2,4 33,3 7,2 28,9 3,1 9,1 4,1
2000 3,4 31,4 4,8 23,2 1,7 9,1 5,3

 

Jätkusuutlikkus

 

Aegajalt on tõstatunud jätkusuutlikkuse küsimus. Jätkusuutliku ehk säästva metsamajanduse kontseptsioon (sh 45 iseloomustavat indikaatorit) on kokku lepitud Euroopa ministrite metsakaitse protsessi käigus (https://foresteurope.org/).  Üks indikaatoritest on tasakaal majandatavate metsade netojuurdekasvu ja raiemahu vahel, mille pikemas selgituses on öeldud: raied ei tohi juurdekasvu ületada pikemas vaates, lühi- ja keskpikas vaates võib metsamajandus olla jätkusuutlik ka juurdekasvu ületades.

 

Netojuurdekasv on eluspuude tagavara muut (ilma raieteta). Kui majandatavate metsade tagavara suureneb, siis on netojuurdekasvu ja (eluspuude) raie suhe >1. Kui tagavara väheneb, siis on netojuurdekasvu ja (eluspuude)  raie suhe <1. Sellise lihtsa võrdluse eelduseks on aga pindalade ja maakategooriate mittemuutumine. Nagu eelnevalt kirjeldati on pindalades toimunud aga suuri muutusi. Lisaks metsamaa pinna muutustele tuleb arvestada ka vanuselise jaotusega ja sedagi kahes aspektis. Esmalt seda, milline on majandatava metsamaa vanuseline jaotus. Väga noore ja vana metsa netojuurdekasv on keskealise metsamaa netojuurdekasvust väiksem. Teiseks, milline oli maakategooriat muutva maa (metsa), vanuseline jaotus. Näiteks kui  majandatava metsa alla tuleb juurde noort metsa (kinnikasvanud rohumaa muutub metsamaaks), kasvab majandatava metsamaa tagavara üsna vähe, samas kui range kaitse alla võetakse vanemat metsa, on tagavara kadu majandatava metsamaa tagavara hulgast sama pindala kohta suurem. Kogu eelneva arvestamine lühiajalises perspektiivis on põhjaliku analüüsiga võimalik, samas pikemas perspektiivis piisab lihtsast hektaritagavarade võrdlusest. Seega võime öelda, et Eestis on viimase 16 aasta keskmisena majandatavate metsade raiemaht ja netojuurdekasv olnud samas suurusjärgus.

 

Indikaatori sisust arusaamiseks võib indikaatorit vaadelda pikaajalises  vaates. Eeldame, et majandatava metsa pindala jääb samaks. Kui nüüd raiuda väga pikas perspektiivis pidevalt alla netojuurdekasvu, jõuab netojuurdekasv ja seega ka raiemaht lõpuks nulli. Kui aga raiuda pidevalt üle netojuurdekasvu, jõuab nulli metsa tagavara. Seega – lõputult ei ole võimalik raiuda ei üle ega alla netojuurdekasvu. Lõpuks on oluline siiski rõhutada, et antud indikaator hindab vaid puidukasutuse jätkusuutlikust (ja sedagi vaid ühes aspektis). Jätkusuutlik metsamajandus tervikuna tähendab veel paljut muud (vt siit).

 

Puistute jaotus 2021. aastal

 

Metsamaa pindala jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha)
Arenguklass Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised K o k k u
Lage ala 15,8 21,0 28,3 5,7 4,3 7,0 1,1 83,1
Selguseta ala 27,5 43,3 27,4 11,6 5,8 7,6 1,5 124,7
Noorendik 33,4 45,4 87,0 37,1 17,9 59,0 3,1 282,8
Latimets 42,4 27,6 69,9 11,7 7,5   1,9 161,0
Keskealine 328,1 151,0 202,1 6,0 18,5 26,3 13,9 745,9
Valmiv mets 87,1 36,7 91,2 5,2 13,5 30,4 6,0 270,2
Küps mets 174,9 106,5 180,7 71,7 27,9 88,7 7,8 658,1
K o k k u 709,1 431,4 686,4 149,0 95,4 219,0 35,4 2325,7

 

Arenguklassi järgi on 37% majandatavatest metsadest valmivad või küpsed. Tegelikkuses on uuendusraiekriteeriume ületavaid majandusmetsi isegi rohkem, SMI jaotus ei arvesta küpsust diameetri ja kaalutud keskmise raievanuse järgi.

 

Majandatava metsamaa pindala jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi  (1000 ha)
Arenguklass Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised K o k k u
Lage ala 14,7 19,0 27,6 5,7 4,0 7,0 1,1 79,1
Selguseta ala 25,5 42,3 25,7 10,7 5,6 7,4 1,5 118,7
Noorendik 26,8 42,6 81,9 35,1 16,9 58,2 2,8 264,3
Latimets 32,6 25,2 62,3 10,9 6,6   1,9 139,6
Keskealine 252,3 128,9 176,6 5,7 15,1 25,3 11,3 615,2
Valmiv mets 66,0 29,4 79,9 4,8 10,2 29,7 5,7 225,7
Küps mets 101,9 76,0 134,1 55,5 20,4 81,5 6,2 475,5
K o k k u 519,8 363,5 588,1 128,3 78,9 209,1 30,5 1918,1

 

Kui arenguklassilise jaotuse jälgimiseks on tarvis tunda arenguklasside sisu, siis lihtsam on jälgida vanuseklassilist jaotust. Huvitava trendina võib välja tuua vanemate metsade pindala järjepidevat kasvu, suurenenud on nii üle 80 kui üle 100 aastaste puistute pindala. Arvestades range kaitsega metsade pindala kasvu on selline trend kogu metsa kohta ootuspärane, kuid vähemteada on see, et samasugune trend on olnud ka majandatavate metsade osas.

 

Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha)
Vanuseklass Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
...10 11,7 23,7 58,9 29,7 15,3 48,6 2,2 190,2
11...20 27,5 37,1 68,4 19,1 8,6 47,1 4,7 212,5
21...30 28,1 33,7 74,9 10,5 6,1 36,0 6,1 195,5
31...40 35,7 46,9 72,6 5,4 8,1 32,9 3,0 204,5
41...50 45,7 57,6 87,1 9,1 12,2 20,3 2,2 234,4
51...60 70,2 38,2 90,0 19,2 13,5 14,0 2,2 247,4
61...70 91,7 33,6 81,7 15,8 8,4 5,0 2,3 238,6
71...80 95,7 36,2 53,7 12,3 7,0 0,3 1,4 206,6
81...90 74,5 22,5 28,0 5,8 3,3   1,6 135,7
91...100 58,5 13,2 9,6 2,5 1,3   2,8 87,9
101...110 35,1 7,8 4,2 1,4 0,8   2,0 51,3
111...120 28,8 7,1 1,1 0,8 0,4   1,1 39,2
121...130 18,1 3,5 0,3   0,2   0,5 22,6
131...140 16,5 3,6 0,0   0,2     20,3
141... 28,0 2,5         0,6 31,1
Kokku 665,8 367,1 630,8 131,8 85,3 204,2 32,8 2117,7

 

Majandatavate puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha)
Vanuseklass Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
...10 11,1 22,7 56,5 28,0 14,7 47,9 2,2 183,1
11...20 26,0 34,7 64,6 17,7 7,9 45,9 4,4 201,2
21...30 24,4 29,5 67,5 10,1 5,3 34,1 6,0 176,8
31...40 28,4 40,6 61,6 4,8 6,3 30,7 2,8 175,1
41...50 35,2 48,3 75,4 8,0 9,6 18,4 2,1 197,0
51...60 53,1 31,8 77,3 16,0 10,0 13,1 1,5 202,8
61...70 71,2 27,5 65,0 12,2 6,4 4,2 1,6 188,0
71...80 70,7 29,7 40,2 8,1 5,5 0,3 1,1 155,5
81...90 55,3 17,0 18,1 4,3 2,2   0,9 97,8
91...100 40,1 9,1 6,3 1,8 0,9   2,2 60,5
101...110 21,2 4,5 2,0 0,6 0,2   1,4 29,9
111...120 16,7 3,4 0,3 0,5 0,0   1,1 22,0
121...130 9,1 1,2 0,0       0,3 10,6
131...140 7,7 1,4     0,2     9,3
141... 9,5 0,6         0,3 10,5
Kokku 479,6 302,1 534,8 112,0 69,2 194,6 27,9 1720,1

 

Puidu kasutusalad

 

Taasiseseisvunud Eestis on metsa- ja puidutööstus olnud üks kiiremini arenenud ja ekspordimahult suurimaid tööstusharusid, hõlmates kogu töötleva tööstuse ekspordist viiendiku. Metsa ja puidusektori ettevõtted (metsamajandus, puidu mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mööblitootmine) moodustasid 2019. aastal 4,1% Eesti aktiivsetest ettevõtetest. Sektori poolt palgatud töötajad moodustasid 6,8% kõikide ettevõtete töötajatest. Otseselt annab metsa- ja puidusektor tööd natuke enamale kui 30 000 inimesele, kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor peaaegu 56 003 töökohta. Kuna oluline osa puidusektori töökohtades asuvad keskustest väljaspool, on sektoril oluline roll maapiirkondade arengus.
 

Eesti puidukasutuse täpsem ülevaade on toodud puidubilansis. Metsast kasutusele võetud puit jaguneb erinevateks sortimentideks. Puidubilansis on sortimenteerimine tehtud lähtudes puidu tegelikust esmasest kasutusest st palk on toormeks saematerjalile, spoonile ja vineerile, paberipuit on toormeks tselluloosile, puitmassile ja puitplaatidele ning küttepuit on sisendiks energeetikas või energeetikatoodetes.

 

Metsamaalt pärit likviidse puidu jaotus sortimenditi 2020. aastal.


 

                                                                                                                                                          

                                                                                                                                                     Tekst: Madis Raudsaar

                                                                                                                                                     Toimetamine: Madis Raudsaar, Feliks Sirkas

 

 

Viimati uuendatud: 28.11.2022

 

 


___________________________________________________________________

Kasutatud allikad:

Statistiline metsainventeerimine (SMI)

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2599_2582.html

Sirkas, F. 2022. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2020. Tallinn.

Ernst & Young Baltic AS. 2021. Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Tallinn.