Mets kui puiduressurss

Puit on üks vanimaist materjalidest, mida inimesed kasutanud

 

Muistsete eestlaste jaoks oli puit peamiseks materjaliks nii ehitamisel kui ka tarbeesemete valmistamisel. Eesti metsandusloo vanimad kirjalikud teated pärinevad Sõrve metsakorralduse kohta 1795. aastast, metsamajandus kui majandusharu tekkis aga 18. sajandi lõpul. Metsa majandamiseks loodi esimesed metskonnad Liivimaal 1827. aastal.

 

Metsade majandamist reguleerib metsaseadus, täpsemad reeglid metsa majandamiseks on kehtestatud metsa korraldamise juhendis ja metsa majandamise eeskirjas. Riigimetsa majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK valduses on 46% Eesti metsadest. Metsaressursi arvestust peetakse metsaregistris. Metsaraie kavandamisel tuleb riigile esitada metsateatis.

 

Andmed metsaregistris ei kata kogu metsamaad. Saamaks kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesanne on kirjeldada metsi ja selle muutusi ning anda ülevaade raietest. Lisaks metsade kohta kogutavale infole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. SMI on valikuuring, mistõttu statistilisel uuringul proovitükkide karakteristikute alusel tehtud üldkogumi mingi tunnuse hinnanguga kaasneb alati tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Seega võib tabelites toodud näitajate tegelik väärtus olla esitatust vea ehk usaldusnivoo ulatuses suurem või väiksem.

 

Metsade olem

 

Metsamaa pindala enamuspuuliigi järgi aastatel 2000-2019 (1000 ha)
Aasta Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
2019 725.1 440.0 682.6 149.1 91.3 208.5 35.9 2 332.6
2018 729.3 438.7 683.1 146.0 88.5 208.2 37.0 2 330.8
2017 731.6 438.2 686.9 143.6 86.8 205.0 38.5 2 330.6
2016 736.0 428.4 681.3 138.2 82.8 208.3 37.5 2 312.5
2015 739.4 418.9 691.7 134.4 78.3 209.9 37.1 2 309.7
2014 743.3 409.4 689.6 131.0 75.4 207.8 38.1 2 294.6
2013 733.1 387.9 697.2 128.5 78.0 205.1 37.9 2 267.7
2012 721.8 384.4 701.6 129.3 78.3 196.4 37.1 2 248.9
2011 726.0 385.0 700.2 129.5 74.4 184.2 34.7 2 234.0
2010 744.0 376.4 680.9 123.6 71.7 187.2 37.2 2 221.1
2009 750.6 375.6 677.1 120.8 70.5 184.6 36.4 2 215.5
2008 758.5 388.9 670.4 120.7 68.7 184.0 37.1 2 228.3
2007 769.5 387.4 680.7 120.9 68.8 196.2 40.3 2 263.9
2006 746.6 395.2 687.3 124.7 66.2 208.4 39.6 2 268.0
2005 729.6 402.3 702.7 124.0 68.2 207.0 36.6 2 270.4
2004 739.3 406.9 699.9 127.1 69.4 202.2 36.9 2 281.6
2003 717.6 404.5 700.9 127.6 66.4 200.5 37.4 2 254.9
2002 716.1 405.0 691.9 124.2 61.2 185.0 31.9 2 215.2
2001 729.9 411.9 690.0 121.7 65.7 187.3 32.4 2 238.9
2000 753.7 411.0 680.5 123.6 63.4 178.3 33.0 2 243.4

 

Viimase 20 aasta jooksul on kasvanud nii metsade pindala kui tagavara. Eestis on võrdselt nii okaspuumetsi kui lehtpuumetsi. Enamuspuuliigilises pindala jaotuses on meil kõige rohkem männikuid (31%), kaasikuid (29%) ja kuusikuid (19%). Kui aga vaadata puuliigilist jaotus, on esimesel kohal endiselt mänd (29%), edasi vahetavad aga kuusk (26%) ja kask (23%) koha, nimelt on kuusk tihti erinevates puistutes kaaspuuliigiks.

 

Metsamaa tagavara enamuspuuliigi järgi aastatel 2000-2019 (1000 m3)
Aasta Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
2019 170 900 94 099 123 790 35 046 19 191 31 821 6 512 481 359
2018 172 445 94 746 122 542 34 202 17 922 32 750 5 652 480 260
2017 174 929 95 524 124 376 34 047 18 435 32 885 5 907 486 104
2016 174 759 91 928 121 337 31 187 19 179 31 491 6 128 476 009
2015 178 659 91 536 125 100 31 982 17 933 33 958 5 512 484 678
2014 178 602 90 613 123 379 31 399 16 622 34 489 5 240 480 346
2013 174 687 86 476 124 995 31 814 16 887 35 174 5 400 475 435
2012 170 741 84 614 123 501 31 316 16 641 34 136 5 266 466 215
2011 168 892 83 552 121 370 31 588 15 899 32 001 4 966 458 269
2010 168 833 81 692 115 306 30 469 14 783 32 584 5 186 448 852
2009 168 516 79 854 112 346 30 210 14 754 31 785 5 124 442 590
2008 167 479 81 595 108 912 29 720 14 557 31 750 4 778 438 792
2007 165 199 81 922 109 359 29 397 14 156 33 740 5 102 438 874
2006 157 910 83 819 110 067 29 774 13 355 35 754 5 125 435 804
2005 150 949 84 523 112 387 30 058 14 118 35 174 4 880 432 089
2004 151 088 85 640 112 379 30 308 14 339 34 407 4 948 433 109
2003 143 664 84 542 112 398 31 174 13 892 34 392 5 293 425 355
2002 145 062 84 413 111 472 32 121 12 894 31 883 4 593 422 438
2001 144 544 85 607 111 635 32 176 13 903 32 368 4 535 424 768
2000 150 778 85 400 110 500 32 012 13 191 31 765 4 493 428 139

 

Kasutatava puiduressursi osas on aga oluline majandatava metsamaa olem. Siin on toimunud samaaegselt kaks vastandlikku protsessi. Esmalt majandatava metsamaa pind on põõsastike ja kasutuseta põllumajandusmaade metsastumise tõttu pidevalt suurenenud, samal ajal on aga ka uusi metsi arvestatud range kaitse alla. Näiteks kui 2013. aastal oli range kaitse all 257 700 ha, siis 2019. aastal juba 328 800 ha.

 

Majandatava metsamaa pindala enamuspuuliigi järgi aastatel 2003-2019 (1000 ha)
Aasta Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
2019 575.2 387.7 599.1 132.1 77.2 201.0 31.5 2 003.8
2018 583.3 392.3 608.1 130.1 75.2 201.3 32.8 2 023.1
2013 605.7 356.4 628.8 118.1 66.9 200.1 34.0 2 010.0
2008 643.2 365.1 611.4 113.6 58.6 179.8 34.0 2 005.7
2003 609.4 384.5 653.2 121.5 61.4 196.5 32.4 2 059.0

 

Majandatava metsamaa tagavara enamuspuuliigi järgi aastatel 2003-2019 (1000 m3)
Aasta Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
2019 137 262 79 701 106 079 28 668 15 299 30 291 5 482 402 783
2018 140 119 81 817 106 868 28 107 14 334 31 327 4 886 407 458
2013 147 429 78 173 110 021 27 912 13 884 34 242 4 666 416 327
2008 145 511 75 956 98 192 27 043 12 482 30 765 4 244 394 193
2003 124 153 79 997 104 889 29 280 12 896 33 572 4 313 389 100

 

Metsaraie

 

Raiemaht on viimase 20 aasta jooksul kõikunud ligi kolm korda. Aegrea tipud on olnud aastatel 2001 ja 2018,  kõige väiksem oli raiemaht 2008. aastal. Kui küsida, et milliseid metsi meil raiutakse, siis lihtne on meelde jätta, et 1/3 lageraietest tehakse kaasikutes, 1/4 lageraietest männikutes ja 1/5 lageraietest kuusikutes.

 

Raiemaht aastatel 1999-2019 (1000 m3)
Aasta Hooldusraied sh surnud puit Uuendusraied sh surnud puit Muud raied sh surnud puit Raiemaht kokku sh surnud puit
2020 1 835   8 300   458   10 560  
2019 1 848 190 9 141 375 259  6 11 248  572
2018 1 944 252 10 573 513 224 9 12 741 774
2017 1 680 278 10 617 464 192 30 12 489 772
2016 1 615 324 9 005 382 119 26 10 739 731
2015 1 708 225 8 220 241 121 23 10 049 488
2014 1 715 293 8 042 363 250 1 10 007 657
2013 2 089 351 7 653 422 350 2 10 092 775
2012 1 759 453 7 898 449 524 10 10 182 912
2011 1 861 378 6 762 426 368 12 8 991 816
2010 1 511 288 6 343 359 311 19 8 165 666
2009 1 429 240 4 722 323 198 10 6 350 574
2008 897 193 3 613 141 128 8 4 639 343
2007 1 061 287 3 675 177 432 12 5 168 477
2006 1 470 388 3 755 190 512 12 5 737 590
2005 2 460 473 4 957 406 545 12 7 962 891
2004 2 773 355 5 134 335 195 4 8 102 694
2003 3 359 300 6 301 286 174 4 9 834 591
2002 3 202 188 6 647 187 286 7 10 134 382
2001 3 575 178 8 081 295 748 11 12 403 485
2000 3 319 193 6 400 282 838 33 10 556 509
1999 3 637 249 6 227 219 997 43 10 860 511

 

Raiete pindala aastatel 1999-2019 (1000 ha)
Aasta Valgustus-raie Harvendus-raie Sanitar-raie Lageraie Aegjärkne-raie valikraie Muud raied
2020   16.7 18.8 30.2 4.1    
2019 11.0 19.5 13.9 29.6 5.2 2.4 6.3
2018 9.8 19.3 12.7 34.3 3.6 1.2 5.7
2017 11.6 15.2 11.4 35.6 3.2 1.1 3.5
2016 9.3 14.9 12.3 32.4 1.8 0.8 2.4
2015 10.2 18.8 10.8 31.5 2.4 1.6 2.5
2014 8.9 18.9 11.0 29.7 2.4 2.6 2.4
2013 12.0 24.8 11.7 28.6 2.2 5.0 3.7
2012 12.4 18.7 13.3 27.4 2.3 4.8 4.9
2011 12.2 22.6 12.4 25.0 2.9 5.1 5.3
2010 8.4 16.3 9.8 22.8 4.0 5.9 4.1
2009 6.4 16.2 8.5 17.3 3.9 6.4 2.6
2008 5.8 12.5 6.2 12.8 4.3 6.1 4.7
2007 5.2 13.4 9.5 12.7 3.3 3.5 7.4
2006 4.0 12.7 17.4 12.2 4.0 5.4 6.7
2005 2.8 19.3 17.7 15.0 4.3 4.5 4.1
2004 3.0 22.0 16.6 18.3 5.9 4.9 3.0
2003 3.3 31.8 10.6 23.8 6.8 3.9 5.5
2002 3.1 30.2 10.8 26.5 5.0 4.6 5.1
2001 2.4 33.3 7.2 28.9 3.1 9.1 4.1
2000 3.4 31.4 4.8 23.2 1.7 9.1 5.3
1999 3.9 34.8 5.4 21.6 2.5 11.4 7.3

 

Jätkusuutlikkus

 

Aegajalt on tõstatunud jätkusuutlikkuse küsimus. Jätkusuutliku ehk säästva metsamajanduse kontseptsioon (sh 45 iseloomustavat indikaatorit) on kokku lepitud Euroopa ministrite metsakaitse protsessi käigus (https://foresteurope.org/).  Üks indikaatoritest on tasakaal majandatavate metsade netojuurdekasvu ja raiemahu vahel, mille pikemas selgituses on öeldud: raied ei tohi juurdekasvu ületada pikemas vaates, lühi- ja keskpikas vaates võib metsamajandus olla jätkusuutlik ka juurdekasvu ületades.

 

Netojuurdekasv on eluspuude tagavara muut (ilma raieteta). Kui majandatavate metsade tagavara suureneb, siis on netojuurdekasvu ja (eluspuude) raie suhe >1. Kui tagavara väheneb, siis on netojuurdekasvu ja (eluspuude)  raie suhe <1. Sellise lihtsa võrdluse eelduseks on aga pindalade ja maakategooriate mittemuutumine. Nagu eelnevalt kirjeldati on pindalades toimunud aga suuri muutusi. Lisaks metsamaa pinna muutustele tuleb arvestada ka vanuselise jaotusega ja sedagi kahes aspektis. Esmalt seda, milline on majandatava metsamaa vanuseline jaotus. Väga noore ja vana metsa netojuurdekasv on keskealise metsamaa netojuurdekasvust väiksem. Teiseks, milline oli maakategooriat muutva maa (metsa), vanuseline jaotus. Näiteks kui  majandatava metsa alla tuleb juurde noort metsa (kinnikasvanud rohumaa muutub metsamaaks), kasvab majandatava metsamaa tagavara üsna vähe, samas kui range kaitse alla võetakse vanemat metsa, on tagavara kadu majandatava metsamaa tagavara hulgast sama pindala kohta suurem. Kogu eelneva arvestamine lühiajalises perspektiivis on põhjaliku analüüsiga võimalik, samas pikemas perspektiivis piisab lihtsast hektaritagavarade võrdlusest. Seega võime öelda, et Eestis on viimase 16 aasta keskmisena majandatavate metsade raiemaht ja netojuurdekasv olnud samas suurusjärgus.

 

Indikaatori sisust arusaamiseks võib indikaatorit vaadelda pikaajalises  vaates. Eeldame, et majandatava metsa pindala jääb samaks. Kui nüüd raiuda väga pikas perspektiivis pidevalt alla netojuurdekasvu, jõuab netojuurdekasv ja seega ka raiemaht lõpuks nulli. Kui aga raiuda pidevalt üle netojuurdekasvu, jõuab nulli metsa tagavara. Seega – lõputult ei ole võimalik raiuda ei üle ega alla netojuurdekasvu. Lõpuks on oluline siiski rõhutada, et antud indikaator hindab vaid puidukasutuse jätkusuutlikust (ja sedagi vaid ühes aspektis). Jätkusuutlik metsamajandus tervikuna tähendab veel paljut muud (vt siit).

 

Puistute jaotus

 

Metsamaa pindala jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha)
Arenguklass Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised K o k k u
Lage ala 16.5 28.1 23.3 5.1 2.8 4.9 0.8 81.4
Selguseta ala 25.2 31.6 23.5 12.9 6.8 8.0 1.1 109.1
Noorendik 34.9 45.4 83.3 34.7 15.1 53.9 3.2 270.4
Latimets 42.4 26.7 70.1 11.6 6.2   2.3 159.2
Keskealine 352.0 174.1 205.5 4.6 17.4 24.6 16.2 794.4
Valmiv mets 87.8 37.2 98.3 5.2 13.3 25.7 4.9 272.4
Küps mets 166.3 97.0 178.6 75.1 29.6 91.5 7.5 645.7
K o k k u 725.1 440.0 682.6 149.1 91.3 208.5 35.9 2 332.6

 

Arenguklassi järgi on 37% majandatavatest metsadest valmivad või küpsed. Tegelikkuses on uuendusraiekriteeriume ületavaid majandusmetsi isegi rohkem, SMI jaotus ei arvesta küpsust diameetri ja kaalutud keskmise raievanuse järgi.

 

Majandatava metsamaa pindala jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi  (1000 ha)
Arenguklass Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised K o k k u
Lage ala 16.1 27.0 22.5 5.1 2.7 4.9 0.8 79.0
Selguseta ala 23.8 30.3 22.6 12.3 6.7 7.9 1.1 104.6
Noorendik 29.6 42.8 79.3 33.2 14.5 53.2 2.9 255.4
Latimets 32.3 25.4 64.5 10.6 5.3   2.3 140.3
Keskealine 288.1 154.4 180.1 4.5 14.1 23.3 13.7 678.1
Valmiv mets 71.7 30.5 86.8 4.8 11.1 25.0 4.8 234.8
Küps mets 113.7 77.3 143.3 61.7 22.9 86.6 6.0 511.5
K o k k u 575.2 387.7 599.1 132.1 77.2 201.0 31.5 2 003.8

 

Kui arenguklassilise jaotuse jälgimiseks on tarvis tunda arenguklasside sisu, siis lihtsam on jälgida vanuseklassilist jaotust. Huvitava trendina võib välja tuua vanemate metsade pindala järjepidevat kasvu, suurenenud on nii üle 80 kui üle 100 aastaste puistute pindala. Arvestades range kaitsega metsade pindala kasvu on selline trend kogu metsa kohta ootuspärane, kuid vähemteada on see, et samasugune trend on olnud ka majandatavate metsade osas.

 

Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha)
Vanuse
klass
Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
...10 12.8 21.5 51.7 27.8 12.5 43.8 1.7 171.8
11...20 28.8 38.0 72.1 18.3 7.4 43.8 5.9 214.2
21...30 28.4 33.4 69.6 8.5 4.8 34.0 5.4 184.1
31...40 38.3 49.0 74.2 6.1 9.3 33.4 2.6 213.0
41...50 52.5 60.4 95.6 12.9 11.6 22.3 3.0 258.3
51...60 74.8 40.0 96.2 22.3 14.1 15.1 3.0 265.3
61...70 101.5 38.8 85.7 15.5 9.3 3.1 2.4 256.2
71...80 97.0 36.9 51.0 11.1 7.9 0.2 1.8 206.0
81...90 74.8 24.6 26.1 4.6 2.2   2.2 134.5
91...100 57.2 13.8 9.4 2.2 1.6   2.3 86.5
101...110 35.0 8.6 2.3 1.0 0.3   1.6 48.8
111...120 25.6 6.8 1.3 0.6 0.4   1.2 35.8
121...130 16.4 2.1 0.3 0.2 0.2   0.3 19.5
131...140 15.6 3.6 0.3   0.2     19.7
141... 24.8 2.9         0.6 28.3
Kokku 683.4 380.4 635.8 131.2 81.6 195.6 34.1 2142.0

 

Majandatavata puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi (1000 ha)
Vanuse
klass
Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku
...10 12.4 20.4 50.4 26.7 12.3 43.3 1.7 167.3
11...20 27.0 35.9 68.6 17.0 6.7 42.2 5.6 203.1
21...30 24.9 30.5 63.0 7.8 4.1 32.8 5.3 168.4
31...40 31.7 43.8 63.2 5.5 6.8 31.3 2.5 184.7
41...50 41.4 54.1 84.9 11.3 9.9 21.6 2.7 225.9
51...60 60.3 34.1 84.3 19.0 11.2 14.0 2.5 225.3
61...70 84.0 32.9 71.0 13.0 7.9 2.9 2.1 213.8
71...80 78.5 32.0 40.4 7.7 6.1 0.2 1.4 166.2
81...90 61.5 20.6 19.5 3.9 1.4   1.3 108.2
91...100 44.4 12.0 6.3 1.6 0.8   2.0 67.1
101...110 23.8 6.2 1.6 0.7 0.2   1.2 33.8
111...120 17.5 4.0 0.5 0.5 0.2   1.1 23.8
121...130 10.2 1.0 0.2       0.2 11.5
131...140 7.9 1.8 0.2   0.2     9.9
141... 9.8 1.1         0.2 11.1
Kokku 535.3 330.4 554.0 114.8 67.8 188.2 29.6 1820.1

 

 

Puidu kasutusalad

 

Taasiseseisvunud Eestis on metsa- ja puidutööstus olnud üks kiiremini arenenud ja ekspordimahult suurimaid tööstusharusid, hõlmates kogu töötleva tööstuse ekspordist viiendiku. Metsa ja puidusektori ettevõtted (metsamajandus, puidu mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mööblitootmine) moodustasid 2017. aastal 4% Eesti aktiivsetest ettevõtetest. Sektori poolt palgatud töötajad moodustasid 6% kõikide ettevõtete töötajatest. Otseselt annab metsa- ja puidusektor tööd natuke enamale kui 28 000 inimesele, kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor peaaegu 60 000 töökohta. Kuna oluline osa puidusektori töökohtades asuvad keskustest väljaspool, on sektoril oluline roll maapiirkondade arengus.
 

Puidu kasutuse kohta täpsem ülevaade on toodud puidubilansis. Metsast kasutusele võetud puit jaguneb erinevateks sortimentideks. Puidubilansis on sortimenteerimine teostatud lähtudes puidu tegelikust esmasest kasutusest st palk on tooreks saematarjalile, spoonile ja vineerile, paberipuit on tooreks tselluloosile, puitmassile ja puitplaatidele ning küttepuit on sisendiks energeetikas võin energeetikatoodetes.

 

Metsamaalt pärit likviidse puidu maht sortimenditi 2017.aastal.


 

                                                                                                                                                                       

                                                                                                                                                     Tekst: Madis Raudsaar

                                                                                                                                                     Toimetamine: Madis Raudsaar

 

 


___________________________________________________________________

Kasutatud allikad:

Statistiline metsainventeerimine (SMI)

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2599_2582.html

M. Raudsaar. 2019. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2017. Tartu.