Poollooduslike koosluste taastamine, hooldamine ja selle vajalikkus

Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi

Kuna pärandniidud on tekkinud inimese kaasabil, on neil ka suur kultuurilooline ning esteetiline väärtus. Kui inimene neid kooslusi enam ei hoolda, kasvavad nad kinni. Niitudel võtavad võimust kadakad, pilliroog, puud või võsa ning kogu suur elurikkus kaob.

 

Foto: Nael
RIIK JA EUROOPA LIIT AITAVAD. Toetatakse nii niitmisvahendite kui ka loomade soetamist. Autor: Igor Nael

 

 Alates 2001. aastast on riik toetanud erinevate toetusmeetmete kaudu nii poollooduslike koosluste taastamist kui ka hooldamist.

 

Poollooduslike koosluste taastamine

 

Poolloodusliku koosluse taastamiseks saab taotleda loodushoiutoetust, mille maksmist korraldab Keskkonnaamet. Taastamistegevustena toetatakse võsaraiet, pilliroo või mätastunud rohustu hekseldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Toetust makstakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustel kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas.

 

Lisaks loodushoiutoetusele viiakse taastamist läbi projektide abil. Aastatel 2014–2019 kestis Euroopa Liidu (EL-i) looduskaitseliste tegevuste rahastamise programmist LIFE+ projekt „Elu alvaritele“, mille maksumus oli 3,5 mln eurot ja mille käigus taastati 2500 hektarit loopealseid.

 

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) taastab poollooduslikke kooslusi vähemalt 3300 hektaril, mis on riigimaadel hooldajatele välja renditud. Taastamisprojekti maksumus on üle 5 mln euro, millest 85% on EL-i ühtekuuluvusfondi toetus ja ülejäänu RMK omafinantseering [1].

 

Poollooduslike koosluste hooldamine

 

Poollooduslike koosluste hooldamise toetust makstakse kooslustele, mis asuvad kaitstaval loodusobjektil ja on kantud keskkonnaregistrisse (Eesti looduse infosüsteemi). Toetatakse niitmist, niite koristamist ning karjatamist. Toetust makstakse koosluse nõuetekohase hooldamise eest ja ühikumäärade alusel, mis sõltuvad töötluse viisist: puisniidu niitmise puhul kõige rohkem, karjatamise puhul vähem. Toetuste maksmist korraldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kuid majandamise tingimused seab ning tegevust kontrollib Keskkonnaamet.

 

Hooldustoetust Maaeluarengukava vahenditest hakati maksma 2007. aastal, mil 15 181 ha hooldamise eest maksti välja pea 2,8 miljonit eurot. 2020. aastal taotleti poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 34 150 ha ning väljamaksed lähenevad 6,5 miljonile eurole. Seega on hooldatud poollooduslike koosluste pindala perioodil 2007–2020 kasvanud Eesti rohkem kui kaks korda.

 

 

Viimati muudetud: 10.06.2022

 


__________________________________________________

[1] https://www.rmk.ee/organisatsioon/el-fondid-1/uhtekuuluvusfond/poollooduslike-koosluste-taastamine.