Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide mitmekesisust 

Lageraie puhul võetakse maha suur osa puurindest ning tekib raiesmik. Raiesmik on ajutine elupaik, kus on hoopis teistsugused elutingimused (näiteks mikrokliima ja mulla niiskus- ning toiterežiim) kui metsas. Elutingimuste muutustega kaasneb ka elustiku muutus.

Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide mitmekesisust. Väikese ulatusega raiesmikud mõjuvad tekkinud servaefekti tõttu liigirikkusele pigem isegi soodsalt [1] – uutele raiesmikele jõuavad õhu kaudu kiiresti kohale erinevad valguslembesed liigid (näiteks põdrakanep ja kilpjalg) või on sobivaid tingimusi oodanud seemned juba mullas olemas. Raiesmik on heaks kasvukohaks ka metsamarjadele ning sealsed õistaimed on oluliseks toitumispaigaks mesilastele ja teistele putukatele.

Niiduliigid, keda ohustab niitude kinni kasvamine, leiavad raiesmikelt uue ajutise elupaiga. Kuna poollooduslike niitude pindala on viimasel ajal oluliselt kahanenud, ei ole näiteks paljudel liblikaliikidel enam seal elupaika ja nad on leidnud uue elupaiga metsade raiesmikel [2]. Uuringud on näidanud, et päevaliblikate liigirikkus on täielikult metsaga eraldatud raiesmikel peaaegu sama suur kui avamaastikuga seotud raiesmikel [3].  Raiesmikud meeldivad ka põdrale, punahirvele ja metskitsele, kes sealt toitu leiavad [4].Kui alal hakkavad puud juba suuremaks kasvama, algab avamaastiku taimestiku taandumine ja liigiline koosseis muutub taas.

Lageraie käigus kaob metsaliikide jaoks sobilik elupaik ja muutuvad ka liikidevahelised seosed. Lageraiete mõju on seda tugevam, mida suuremad on raielangid ja lühemad raieringid.  Eriti kannatavad lageraie tagajärjel liigid, kes vajavad elupaigaks mitmekesisemat või majandamata suuremaid loodusmetsa alasid või vanu ja surnud puid. Kuni veerand metsades elavatest liikidest (näiteks mitmed putuka-, sambla- ja seeneliigid) on otseselt seotud surnud puiduga [5].

Ka lindude liigirikkus võib lageraiete tagajärjel väheneda [6]. Samas võib raiega tekkiv lage ala osadele linnuliikidele sobida pesitsuspaigaks ja mitmed teised liigid kasutavad seda toitumisalana. Sellised linnuliigid, kellele avatud või poolavatud maastikud raiesmike näol elupaigaks sobivad, on näiteks talvike ja metskiur. Osadele lindudele meeldivad aga hoopis raiesmikele kasvama jäetavad säilikpuud nendelt avaneva avara vaate tõttu. Üks sellistest liikidest on näiteks ronk. Säilikpuud sobivad pesitsuskohaks ka mõnele kotka- ja rähniliigile, näiteks merikotkale ja musträhnile.

Ulatuslikel lageraietel on oma osa mängida ka kliimamuutusel, kuna pärast raiet intensiivistub mulda seotud süsiniku vabanemine atmosfääri. On hinnatud, et süsiniku vabanemine mullast võib olla niivõrd ulatuslik, et hiljem peale kasvav mets suudab «põgenenud» süsinikuvaru mullas taastada alles aastakümnete pärast [1]. Samas Eestis tehtud uuringuid näitavad, et mõnedes männikutes ja kaasikutes võib see toimuda oluliselt kiiremini ja noor mets võib siduda raiega vabanenud süsiniku isegi vähem kui kümne aastaga [7].

__________________________________________________

[1] J. Liira. Kuidas raied metsas taimi mõjutavad. Sinu Mets, 3/2017.

[2] R. Kreitsberg. Muutused sunnivad kolima: kas niiduliblikad leiavad pelgupaiga raiesmikel? Novaator, 10.01.2018.

[3] M-L. Viljur. Raiesmikud päevaliblikate elupaigana – kas mets on levimisbarjääriks? Magistritöö. Tartu 2014.

[4] T. Randveer. Metsaraie loob ulukitele soodsaid elupaiku! Sinu Mets: metsa õppeleht, nr 47, 7.07.2017.

[5] L. Kuresoo, M. Kohv. Metsade elurikkuse kaitse teeb edusamme. Eesti Loodus, 2/2011.

[6] https://www.linnuvaatleja.ee/teadusuudised/puutumatu-metsa-kadumine-ohustab-metsalinde-ueleilmselt, https://www.linnuvaatleja.ee/teadusuudised/metsaraie-avaldab-linnustikule-moju-parasvoeoetmest-troopikani

[7] https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/kuidas-mojutab-metsade-majandamine-susiniku-sidumist-1