Mulla roll ökosüsteemides ja aineringetes ning olulisus inimesele

Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil

Muld on üks suuremaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare: selles elutseb hinnanguliselt veerand maakera elustikust [1].

MULD KASUTUSES. Heas seisus elav muld pakub vajalikke ökosüsteemi teenuseid, toetades elurikkust, reguleerides veeringlust ja kliimat, sidudes süsinikku, tugevdades taimede tervist ja võimaldades tervislikku toitu. *Autor: Karl Adami*

Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana [2]. Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: selles paikneb 75% maismaa süsinikust. Maailma muldades on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem kui seda on taimses biomassis. Kuna muld reguleerib ja salvestab süsinikku orgaanilise aine kujul, mõjutab iga maakasutuse muutus ka üldist kasvuhoonegaaside tasakaalu.

Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase. Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete siduja vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes, samuti aitab muld säilitada taimede ning mullas elutsevate loomade genofondi [2].

Mullad on meie planeedi suurimad vee filtreerijad ja salvestajad, kontrollides magevee varude kvaliteeti. Kui saastunud vihmavesi sajab alla ookeani kohal, jõuavad mürgised ained otse vette ja saaste ookeani. Ent vesi, mis läbib mulla ja maapinna, puhastub mulla loomulikus filtreerimisprotsessis, mille järel on vesi oluliselt puhtam nii inimestele tarbimiseks kui ka ookeani voolamiseks.

Mullal on inimese jaoks ka eluliselt tähtis otsene roll – enamus inimese toidust tuleb otseselt või veidi kaudsemalt mullast. Juurviljad kasvavad mullas, viljapuud saavad oma vee- ja toitained juurte kaudu mullast, loomad söövad rohtu, mis kasvab mullal. Mullas elavaid mikroorganisme läheb tarvis näiteks ka ravimite valmistamiseks – peaaegu kõik antibiootikumid tulevad mullast.

__________________________________________________

[1] P. Vacht. Rikkalik bioloogiline mitmekesisus on meile palju lähemal kui arvata oskame. Bioneer.ee, 04.03.2015. https://bioneer.ee/rikkalik-bioloogiline-mitmekesisus-meile-palju-lähemal-kui-arvata-oskame

[2] Euroopas hävib iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda. 28.09.2017. https://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/09/28/euroopas-havib-iga-paev-kolm-ruutkilomeetrit-mulda