Soode tüübid ja nende kaitse

Eestis katavad sood praegu ligikaudu 6% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 16% maismaast

 

Foto: Nael
VÄÄRTUS. Sood mõjutavad süsihappegaasi sidudes kliimat kogu maailmas. Autor: Igor Nael

 

Soo tüübid

 

  • Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos on turbakiht õhuke ja taimed saavad oma toitained põhjaveest. Madalsoo taimestik on üldjuhul liigirikas ja lopsakas, sest taimed ulatuvad põhjaveeni. Tänapäevaks on enamik madalsoid kuivendatud ning muudetud valdavalt põllumaaks.

  • Siirdesoo on üleminekusoo madalsoo ja kõrgsoo ehk raba vahel ning tal on nii madalsoo kui ka rabade omadused. Siirdesoo on tavaliselt suhteliselt lühiajaline (mõnisada aastat) üleminekufaas. Turbakiht on seal tüsedam kui madalsoos.

  • Raba ehk kõrgsoo on soo viimane arengujärk. Siin on soo pind muutunud turba ladestumise tõttu kumeraks ning seal kasvavad taimed saavad oma toitained üksnes sademeveest ja õhuga levivast tolmust, kuna juured ei ulatu enam põhjavette. Sellistes oludes saavad kasvada üsna vähesed taimeliigid ning rabade liigirikkus on väiksem kui madal- või siirdesoodes.

 

Soode levik ja kaitse

 

Enamik Eesti soostunud aladest on praeguseks kuivendatud ning seal ei kasva enam turvast juurde. Eestis katavad sood praegu ligikaudu 6% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 16% maismaast. Kõige soisem maakond on Pärnumaa, kus sood katavad 11,5% alast; Järgnevad Ida-Virumaa (11,0%) ja Läänemaa (10,9%). Kõige vähem soine on Valgamaa, kus sood moodustavad maakonnast 2,3% [1].

 

Eestis esinevad Euroopa tähtsusega sooelupaigatüübid on rabad (7110*, Euroopa Liidu loodusdirektiivi esmatähtis elupaigatüüp), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*) ja liigirikkad madalsood (7230).

 

Eestis on soode kaitseks koostatud tegevuskava aastateks 2016–2023. Selle raames jälgitakse soode seisundit, koostatakse kaitsekordi, kaitstakse olemasolevaid soid ning tegeletakse nende taastamisega. 75% Eesti soodest jääb kaitstavatele aladele, millest omakorda 83% on loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi režiimiga ehk rangelt kaitstud.

 

Sood mõjutavad kliimat kogu maailmas. Looduslikud sood seovad süsihappegaasi ja teisi kasvuhoonegaase, kuivendatud sood, vastupidi, paiskavad neid suurtes kogustes atmosfääri. Lisaks on sood olulised puhta vee reservuaarid ning liikide elupaigad. Looduslikud sood on olulised elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilitajad, hapniku allikad ning jõgede valgalade vee looduslikud puhastajad ja puhta vee säilitajad.

 


______________________________________________________________________________________

[1] R. Roasto jt. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Tallinn: Keskkonnaagentuur 2020.