Läänemere kaitse

Läänemere seisundi pärast tunnevad muret kõik Läänemere ääres elavad rahvad. 

Kuna Läänemere võime tasandada inimtegevustest ja muudest teguritest tulenevaid negatiivseid survetegureid on üsna piiratud, tunnevad Läänemere keskkonnaseisundi pärast muret kõik Läänemere ääres elavad rahvad. Seetõttu on Läänemeri juba pikemat aega keskkonnakaitselisest aspektist üks intensiivsema rahvusvahelise koostööga piirkondi. Kui varasemalt on merekeskkonna tervist hinnatud erinevate üksikute parameetrite kaupa ning enamasti on keskendutud rannaäärsetele merepiirkondade kirjeldamisele, siis kaasaegne arusaam merekeskkonna seisundi hindamisest ja koostööst sisaldab süsteemsemat lähenemist. See tähendab, et hinnatakse merekeskkonna seisundit iseloomustavad näitajaid, aga ka seda, kuidas neid näitajaid mõjutavad nii looduslikud kui ka inimtekkelised mõjurid.

 

Läänemere kaitseks ja selle hea keskkonnaseisundi saavutamiseks rakendatakse erinevaid poliitikaid (näiteks Läänemere kaitse konventsioon ning veepoliitika ja merestrateegia raamdirektiivid) [1]. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ehk HELCOM, millega on ühinenud kõik Läänemere riigid ning Euroopa Liit. Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta kogu Läänemere ala kõigi reostusallikate eest ning taastada ja kaitsta Läänemere ökoloogilist tasakaalu (vt ka HELCOM).

 

Läänemeres peab iga  HELCOMi  liikmesriik määratlema nn HELCOM-i alad, mis moodustavad Läänemere kaitsealade võrgustiku. Neil aladel peab olema tagatud riiklik kaitse ehk nendeks on tavaliselt alad, mis on juba kaitse alla võetud kaitsealana, hoiualana või püsielupaigana. Kokku on Läänemeres määratud 176 sellist ala [2]. Eestis on seitse HELCOM-i ala, mis katavad 24% Eesti territoriaalmerest [3].   

 

Autor: Karl Adami
MEIE MERI. Eesti territoriaalmerest on 2021. aasta lõpu seisuga kaitse all 27%. Autor: Karl Adami

 

Teised konventsioonid ja lepped

 

Ramsari märgalade konventsioon kaitseb ja säilitab rahvusvahelise tähtsusega märgalasid nende ökoloogiliste ning hüdroloogiliste väärtuste tõttu. Sellele kirjutati alla 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas, 1993. aastal liitus konventsiooniga ka Eesti. Kokku on Eestis 17 Ramsari ala, nendest seitse sisaldab mereala. 2021. aasta lõpu seisuga on Ramsari alade osakaal Eesti mereala pindalast 3%. 

 

Suur osa merekeskkonna kaitsealastest rahvusvahelistest lepingutest on sõlmitud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO - International Maritime Organization) egiidi all. IMO on ÜRO juures tegutsev organisatsioon, mis edendab meresõidu ohutuse ja merereostuse vältimise rahvusvahelist koostööd. IMO alla kuulub mitmeid lepinguid, millest olulisimad käsitlevad merereostuse vastu võitlemist. 

 

ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS – United Nations Convention on the Law of the Sea) on rahvusvaheline leping, mis reguleerib globaalselt riikide üldised õigused ja kohustused mere kasutamisel ja kaitsel. Konventsioon sätestab mereõiguses mitmed terminid (näiteks territoriaalmeri, majandusvöönd, avameri) ning üldised kohustused merekeskkonna kaitsel.

 

Loe lisaks rahvusvahelised merede kaitse kokkulepped lehelt.

 

Merekaitsealad ja kaitsealad merel

 

Merekaitseala on definitsiooni järgi kaitseala, mis on loodud mõne mereosa ning selle elustiku ja elupaikade kaitseks. Merekaitseala loomisel võetakse arvesse asukohale iseloomulike liikide esindatust, elupaiku ja ökosüsteeme ning samuti nende kõigi laiemat jaotust. Kuna merekaitsealade loomise käigus on kinnitust leidnud, et üksikud eraldiseisvad kaitsealad ei suuda bioloogilist mitmekesisust pikaajaliselt säilitada, on vajalik luua kaitsealade võrgustik. Merekaitsealade loomine on olnud maailma looduskaitses küllaltki tagaplaanil, alles viimasel kümnendil on riigid hakanud merealasid hoogsalt kaitse alla võtma. EL-is on kaitse all üle 10% merest [4].

 

Eesti seadused ei sätesta eraldi merekaitseala kui sellist – Eestis on kaitstavad alad (kaitsealad, hoiualad jt), mis kaitsevad ka merd. Eestis suurenes kaitse alla võetud mereala hüppeliselt Euroopa Liiduga liitumise järgselt, kui suured merealad liideti Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Need alad said peamiselt hoiualade kaitsekorra. Eesti territoriaalmerest on 2021. aasta lõpu seisuga kaitse all 27%, koos majandusvööndiga arvestades (majandusvööndis ei ole Eestil ühtki kaitseala) on protsent 18,7% [6].

 

Igal kaitstaval alal on kehtestatud piirangud vastavalt sellele, millised liigid seal elavad ja mida seal kaitstakse. Näiteks piiratakse inimeste liikumist lindude pesitsusaladel pesitsusajal või hüljeste elupaikades nende poegimisperioodil – inimeste liikumine seal sel ajal häiriks loomi või linde.

Autor: Nael
LINNUALAD. Lisaks liiklemiskeelule on keelatud teatud ajal randuda laidudel, kus pesitsevad linnud. Autor: Igor Nael

 

Piirangud on kehtestatud igale alale eraldi ja need võivad väga erinevad olla. Lisaks inimeste viibimise ja igasuguse liikumise piirangule piiratakse looduskaitselistel eesmärkidel vastavalt vajadusele ka veesõidukiga liiklemist. Näiteks võib mõnel kaitsealal küll veesõidukiga sõita, kuid vaid teatud kiirusega või ainult mootorita veesõidukiga; mõnes paigas võib liigelda aga ainult teatud aegadel või eriloa alusel. Erilube saab taotleda Keskkonnaametilt ja selleks tuleb selgitada, millal ja miks soovitakse sellel alal viibida [5].

 

Merel asuvates loodusreservaatides ei tohi inimesed üldjuhul aga üldse viibida, kuna need on määratud inimtegevusest puutumatuteks looduslikeks aladeks. Looduskaitseseadus sätestab loodusreservaadis viibimise erandid ainult järelevalve ja päästetööde ning teadustööde ja kaitsekorraldustegevuste puhuks.

 

Eesti merealadel ning laevatatavetel sisevetel kehtivaid piiranguid ning nende kirjeldusi veeliiklejale saab vaadata EELIS infolehelt.

 

Lingid:

 

 

Viimati muudetud: 15.06.2022

 

 

__________________________________________________

[1] R. Roasto jt. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Tallinn: Keskkonnaagentuur, 2020.

[2] Basic facts. HELCOM 
https://helcom.fi/action-areas/marine-protected-areas/basic-facts/ 

[3] EELIS infoleht. Helcomi alad. Keskkonnaagentuur. 
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=-949990180&state=3;-951956260;est;eelisand

[4] The European environment – state and Outlook 2020. European Environment Agency, 2019. 
https://www.eea.europa.eu/publications/soer-2020 

[5] Kaitstaval loodusobjektil viibimise loa taotlemine. Keskkonnaamet. https://keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/kaitstaval-alal-tegutsemise-taotlused

[6] Looduskaitse arvudes 2021. https://arcg.is/1q1eK1