Asulate liigirikkus on peamiselt parkides ja aedades, kus leidub rohkem ka looduslikke liike.

Inimtegevus mõjutab enamusi tänapäeva kooslusi. Eestis ei ole inimene märgatavalt vahele seganud vaid rabade arengule, muud ürgkooslused on aga äärmiselt haruldased. Ka metsad, mis tunduvad olevat ürgmetsad, kasvavad sajanditetagustel raiesmikel või põldudel. Madalsoid on kasutatud heina- või karjamaana ning niidud vajavad püsimiseks pidevat inimmõju - niitmist. Siiski on neis kooslustes domineeriv ürgne, looduslik alge ja neid peetakse looduslikeks kooslusteks [1].

Inimtekkeliste koosluste hulka loetakse kõik põllumajandusalad, linnad ja asulad, poldrid, karjäärid, militaaralad, paisjärved, kraavid, maanteede ja raudteede servad, varemed ja tühermaad ehk ruderaalkooslused, prahipaigad, aga ka pargid ja rekreatsioonialad.

Asulad

Vaatamata suurele inimmõjule on asulate elustik üsna mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on siin kultuur-, eriti dekoratiivtaimed. Liigirikas kultuurtaimestik esineb peamiselt parkides ja aedades, kus leidub rohkem ka kohalikke looduslikke liike (näiteks umbrohtusid, siile, oravaid, värvulisi). Omaette elupaikadeks on ehitiste katused, müürid, varemed ja pööningud [1].

Karjäärid ja tühermaad

Suure osa inimtekkelistest elupaikadest moodustavad karjääride, prahipaikade ja tühermaade kooslused ning transpordirajatistega piirnevad kooslused. Need koosnevad sageli peamiselt tulnukliikidest – näiteks annavad taimestikus tooni transpordivahenditega kohale jõudnud seemnetest kasvanud taimed. Prahipaikadel on sagedased toidujäätmetest kasvama hakanud taimed. Teede ääres ja tühermaadel võib kohata mitmeid võõramaiseid umbrohtusid, mis tavaliselt mõne aasta pärast kaovad. Võõraid põllu-umbrohtusid leiab rohkem elevaatorite ja veskite ümbruses, samuti vilja laadimise sadamates ja raudteejaamades [1].

Inimtekkelised veekogud

Inimtekkelisteks vee-elupaikadeks on mitmesugused paisuveekogud, tiigid, kraavid, mis on paljudele vees elavatele ning paljunevatele liikidele (näiteks putukatele ja kahepaiksetele) soodsaks elupaigaks. Paisjärvedes muutub paisutamise tulemusena aga märgatavalt elustiku koosseis ning kanalid soodustavad võõrliikide levikut. 

___________________________________________

[1] T. Ploompuu. Antropogeensed kooslused.