Võrtsjärv

Võrtsjärve elustik on üsna liigirikas - siit on leitud 35 liiki kalu. 

Võrtsjärv on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on u 270 km2, pikkus u 35 km ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 m ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala hõlmab 3380 km2 [1]. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, välja voolab Emajõgi.

Päikesetõus Võrtsjärvel
JÕESUU. Päikesetõus kevadisel Võrtsjärvel. Autor: Igor Nael

 

Võrtsjärve elustik on üsna liigirikas. Võrtsjärvest ja selle kallastelt on leitud kokku 114 liiki suurtaimi. Üldisele liigirikkusele vaatamata on aga Võrtsjärves taimharuldusi napilt. Levinuimateks liikideks on tähk-vesikuusk, pilliroog, kaelus-penikeel, kollane vesikupp ja järvkaisel. Lisaks katab järve lõunaosas vaibana suuri põhjaalasid räni-kardhein. Toitelisuse tõusuga on kaasnenud märgatav roostike juurdekasv. Taimeliikide arv väheneb lõunast põhja suunas. [2]

 

Fütoplanktonit ehk taimhõljumit on Võrtsjärves leitud üle 500 liigi, varieteedi ja vormi, kuid paljud neist esinevad vähearvukalt. Tooni annavad peamiselt sinivetikad ja ränivetikad, mis moodustavad üle 90% fütoplanktoni hulgast. Zooplanktonit ehk loomhõljumit leidub Võrtsjärves enam kui 250 taksonist, neist suurima osa  moodustavad keriloomad ja vesikirbulised [2].

 

Põhjaloomastikus (selgrootud loomad, kes elavad vähemalt osa aega oma elutsüklist veekogude põhjasette sees) leidub kõige arvukamalt surusääsklasi (umbes 150 erinevat vormi) ja väheharjasusse (54 liiki) Limuste seast on Võrtsjärvest leitud 34 liiki tigusid (harilik keeristigu, punntigu) ja 36 liiki karpe (kiiljas jõekarp, harilik järvekarp, rändkarp) [2].

 

Võrtsjärvest on leitud 35 liiki kalu ja üks sõõrsuuliik – ojasilm. Võrtsjärv on kalanduslikult oluline järv. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug, kelle arvukusest sõltub ka kalanduse edukus Võrtsjärves. Palju on ka ahvenat ja särge. Kaitsealustest liikidest elavad Võrtsjärves tõugjas, hink, vingerjas, säga ja võldas [2].

 

Võrtsjärv on oluline ka lindudele. Neid on järvel kohatud enam kui 200 liigist, neist u 140 liiki on haudelinnud, näiteks tuttpütt, hüüp, sinikael-part, rägapart, kormoran. Kahepaikseid on Võrtsjärvest ja selle kaldaalalt leitud kuut liiki, neist levinuimad on rohu- ja rabakonn. Imetajatest elavad Võrtsjärves aga vesimutt, mügri, ondatra, kobras ja saarmas [2].

 

 

Järve vee kvaliteet kõigub

 

Võrtsjärve vee kvaliteet ja sellest lähtuvalt ka elustiku seisund sõltub kõige rohkem veetasemest. Aasta keskmine veetaseme kõikumine on 1,4 m ja see põhjustab kuni kolmekordset veemahu muutust. Erakordselt madala veeseisu aastatel Võrtsjärve seisund halveneb, sest toitainete kontsentratsioon suureneb, see aga omakorda tingib hõljumi hoogsa kasvu ja kesise vee läbipaistvuse. Veetaseme normaliseerudes järve seisund enamasti taas paraneb. Võrtsjärv on tugevalt rohketoiteline (eutroofne) järv. Reostavad väetisained (lämmastik ja fosfor) pärinevad põllumajandusest ja asulate reoveest. Eutrofeerumise selgeks märgiks on roostike kiire laienemine ja liigirikkuse vähenemine [3].

 

Viimastel aastakümnetel on põllumajandusest tulenev reostuskoormus vähenenud ja avatud on Viljandi veepuhastusjaam. Seetõttu on järve seisund paranenud. Samas raskendavad suured veetaseme kõikumised looduslike ja inimtekkeliste muutuste eristamist [4]2019. aasta koondhinnang Võrtsjärve seisundile oli halb. Seda mõjutasid peamiselt looduslikud olud - erakordselt soe ja kuiv kevad ja suvi põhjustasid veetaseme suure alanemise. 

 

 

Tekst: Kristina Traks

Toimetamine: Reigo Roasto, Kaisa Viira

 

 

 

__________________________________

[1] Riiklik keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPvgcPKQhYzRkx47BlWzozXeQdtuhTsK

[2] Võrtsjärv. (2003). Koostajad: Anto Raukas, Ervin Pihu, Juta Haberman. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus

[3] Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2004-2007. (2008). Tallinn. Keskkonnaministeerium: https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/21808

[4] Keskkonnaülevaade 2009. Eesti keskkond. Toimetaja: Karmen Kaukver. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2009. Tallinn: https://www.keskkonnaagentuur.ee/publications/4245_PDF.pdf