Ohud muldadele

Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25-40 miljardi tonni mulla kadumise. 

Hinnanguliselt hävineb Euroopas iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda [1].

Autor: Karl Adami
PÕLLUL. Viljakandva mulla seisundi halvenemist saab ennetada, kui kasutada viljavaheldust, otsekülvi, hoida maa talvise taimkatte all ja takistada erosiooni. Autor: Karl Adami

 

Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligikaudu 200 000 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne majanduskahju on hinnanguliselt 1,5–3,4 triljonit eurot aastas, mis on 3,4%–7,5% maailma sisemajanduse kogutoodangust [2].

 

Suurem osa maailma mullavarudest on rahuldavas, halvas või väga halvas seisus ja enamikul juhtudel muutub olukord üha halvemaks. 

 

Mulla seisundi halvenemise näitajad on mulla elurikkuse, orgaanilise aine või toitainete vähenemine, mulla hapestumine või sooldumine, muldade tihenemine või saastumine ja mulla erosioon ehk ärakanne. Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25-40 miljardi tonni mulla kao. Kui erosiooni takistamiseks midagi ette ei võeta, kaob aastaks 2050 maailmas kasutusest 1,5 miljonit ruutkilomeetrit maad, mis on sama suur ala nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania kokku. 

 

Muldade degradeerumist (mulla viljakuse vähenemist orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel) põhjustavad [3]:

  • saastumine pestitsiididega ja üleväetamine (nitraadid ja fosfaadid), millel on negatiivne mõju mullaelustikule; 
  • orgaanilise aine erosioon ja kadu;
  • pinnase kokkusurumine (tihenemine) raskete masinate poolt;
  • muldade hapestumine happevihmadega. 

 

Muldade hävimise põhjused 

 

Peamised ülemaailmsed nähtused, mis põhjustavad muldade hävinemist on üleujutused, erosioon, maalihked, kasvuhoonegaaside emissioon, elurikkuse vähenemine, näljahäda ja põud ning ka vaesus ja migratsioon, metsade raie, rahvastiku kasv, linnastumine, tööstuslik saaste ja jäätmed, kliimamuutused, jätkusuutmatu maakasutus ning teedeehitus. 

 

Lisaks toidutootmisele vajatakse maad ka näiteks elamuehituseks, avalikes huvides infrastruktuuriobjektide ehitamiseks, energiatootmiseks. Need huvid on tihti omavahel konkureerivad ega pruugi alati lähtuda pikemast perspektiivist: näiteks rajatakse ehitised ja teed tihtipeale kõige viljakamate muldadega maadele, sest just niisuguste alade lähedusse on inimesed end sajandeid tagasi elama asustanud, ning nii langevad need alad põllumaana kasutamisest välja. Samas ähvardab maailma kasvavat inimkonda aga toidu tootmiseks sobiliku maa nappus ja degradeerumine.

 

Maailma rahvastiku kasvades muutub põllumajandusmaa järjest väärtuslikumaks. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50−70% rohkem toitu. Seni on toiduainete kasvav nõudlus rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, kuid tänaseks on põllumajandusmaa laiendamise võimalused aga valdavalt ammendunud. Seega muutub järjest olulisemaks küsimus, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga [4].

 

Mulla kaitse

 

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid (ka viljakad mullad) rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

 

Põllumajandusmaa väärtustamine on ka üheks üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ väljendatud põhimõtteks, samuti on välja töötamisel ja jõustamisel väärtuslike põllumajandusmaade kaitsmise regulatsioonid saavutamaks:

  • kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse; 
  • väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses põllumajanduslik kasutus ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel; 
  • väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamise, metsastamise ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse siht- ja kasutusotstarbe muutmise piiramine; 
  • riigi ülevaade väärtuslikest põllumajandusmaadest; 
  • väärtusliku põllumajandusmaa massiivide kajastamine põllumajandusmaa massiivide registris ja vastaval kaardil. 

 

_____________________________________________________

[1] 2017. Euroopas hävib iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda. https://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/09/28/euroopas-havib-iga-paev-kolm-ruutkilomeetrit-mulda

[2] M. Karjatse. Mulla tähtsust tuleb teadvustada. Sakala 08.08.2018. https://sakala.postimees.ee/4274271/mulla-tahtsust-tuleb-teadvustada

[3] Keskkonnakaitse majandushoobade rakendamise vajadus ja võimalused Eesti põllumajanduses. 2008. Eesti Maaülikool. Tartu. 

[4] Seletuskiri maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde. https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/SELETUSKIRI.pdf