Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele
Maailmas on palju merede kaitse kokkuleppeid. Eesti on neist mitmetega liitunud [1]. Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele.
Rahvusvahelistest konventsioonidest on olulisemad ÜRO ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) omad.
ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS) reguleerib üleilmselt riikide üldised õigused ja kohustused mere kasutamisel ja kaitsel. Eestis ühines sellega aastal 2005 [2]. Selle leppe eesmärk on kasutusele võtta meetmed mistahes allikast lähtuvat merereostuse vältimiseks, vähendamiseks ja kontrollimiseks.
Eesti liitus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO-ga) 1992. aastal. IMO alla kuulub mitmeid lepinguid, millest olulisimad käsitlevad merereostuse vastu võitlemist:
- IMO rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL) reguleerib laevadelt pärineva erinevat liiki reostuse vältimist. Eestis jõustus konventsioon 1992 ja seda täiendav protokoll 2005. aastal [3].
- Naftareostuse korral avamerel sekkumise 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni (INTERVENTION) eesmärk on kaitsta riikide randu ja rannikuriikide huve juhul, kui avamerel on toimunud naftareostus [4].
- Londoni konventsioon ja protokoll (LC&P), mille eesmärk on võidelda jäätmete ja muude ainete kaadamisest (asjade ja ainete merre heitmisest) tekkinud merereostuse vastu. Eestis jõustus see 2008. aastal [5].
Eesti jaoks väga oluline mere kaitset käsitlev lepe on Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kogu Läänemere ala kõigi reostusallikate eest ja püüd taastada ning kaitsta Läänemere ökoloogilist tasakaalu. Loe HELCOM-ist lähemalt siit.
Lisaks reostusele ohustavad mere head seisundit võõrliigid. Võõrliigid muutuvad ohtlikuks siis, kui nad ohustavad meie loodusliku ökosüsteemi toimimist, näiteks hävitades oma elutegevusega olemasolevaid elupaiku või liike. Võõrliigid jõuavad merre tihti ballastveega. Seepärast on väga oluline, et Eesti on liitunud IMO Ballastvee ja ballastvee käitluse rahvusvahelise konventsiooniga.
___________________________
[1] Vt ka https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/rahvusvahelised-lepingud
[2] https://www.riigiteataja.ee/akt/911675
[3] https://www.riigiteataja.ee/akt/13147017
[4] https://www.riigiteataja.ee/akt/13032218