Kaitse-eeskiri on Vabariigi Valitsuse või kliimaministri poolt kinnitatud õigusakt, mis määratleb ala kaitsekorra. Kaitsekorralduskava või elupaiga ja liigi kaitse tegevuskava on looduskaitseliste tööde rakenduslik tegevusplaan

Kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamine toimub peamiselt kahe dokumendi alusel, milleks on kaitse-eeskiri ning kaitsekorralduskava ja liigi või elupaiga tegevuskava.

Kaitse-eeskiri on Vabariigi Valitsuse või kliimaministri poolt kinnitatud õigusakt, mis määratleb ala kaitsekorra. Erandiks on hoiualad ja kaitsealusete liikide isendikaitse, kus kaitsekord tuleb otse looduskaitseseadusest. Reeglina koostatakse igale alale oma kaitse-eeskiri, välja arvatud kaitstavad looduse üksikobjektid ja pargid, milledel kummalgil on üks ühine kaitse-eeskiri. Kõik kaitse-eeskirjad on leitavad Riigi Teatajast.

Kaitse-eeskirju koostab ja menetlust viib läbi Keskkonnaamet Kliimaministeeriumi juhtimisel. Kaitse-eeskirja menetlus koosneb laias laastus 3 etapist. Esimeses etapis koostakse eelnõu kavad, mille alusel kliimaminister otsustab, kas menetlus alustada või mitte. Teises etapis toimub vastavalt ministri otsusele eelnõu lõplik koostamine ja tutvustamine avalikkusele. Kolmandas etapis toimub selle eelnõu kinnitamine ja otsuse teatavaks tegemine. Praktikas kulub selle protsessi läbimiseks vähemalt 2 aastat. Kõige aeganõudvavaim osa sellest on eelnõu tutvustamine avalikkusele, mis toimub nii esimeses kui teises etapis. Seda eriti siis, kui erinevad huvid põrkuvad. Töös olevate kaitse-eeskirjadega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Kaitsekorrast üldisemalt on kirjutatud ka Loodusveebi teemablokis „Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord“.

Kaitsekorralduskava või elupaiga ja liigi kaitse tegevuskava on looduskaitseliste tööde rakenduslik tegevusplaan. Neid kavasi koostab ja kinnitab Keskkonnaamet. Seisuga 01.06.2022 oli kehtivaid kaitsekorralduskavasid 351, mis on koostatud 608 kaitstavale alale. Liigi kaitse tegevuskavad on olemas 78 liigil ning elupaiga tegevuskavad on koostatud pärandniitudele. Uuendamisel on soode tegevuskava ja koostamisel on tegevuskavad ka metsaelupaigatüüpidele.

Nimetatud kavad on ennekõike tööplaan ametkondadele, mistõttu need dokumendid õigusi, piiranguid või kohustusi inimestele kaasa ei too. Küll on nad aluseks või abiks erinevatest fonditest raha taotlemisel (KIK, EL Ühtekuuluvusfond, Life jmt), mida võivad teha ka looduskaitsest huvitatud inimesed ja organisatsioonid. Nii kaitsekorralduskavad  kui ka liigi kaitse tegevuskavad leiab Keskkonnaameti kodulehelt. Elupaiga tegevuskavad on leitavad Kliimaministeeriumi kodulehelt.

Viimati muudetud: 30.08.2023