Poolloodusliku koosluse taastamise toetus (loodushoiutoetus)

Poollooduslike koosluste taastamiseks saab taotleda loodushoiutoetust.

 

Poolloodusliku koosluse taastamise eesmärgiks on Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamine. Toetatavad tegevused on pilliroo või võsa eemaldamine, puurinde liituvuse vähendamine, mätaste purustamine ning karjaaedade rajamine [1]. Toetust korraldab Keskkonnaamet ja seda makstakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustel kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Toetuse määrad sõltuvad elupaigatüübist, võsa tihedusest ja kõrgusest ning jäävad vahemikku 180–885 eurot hektari kohta [2].

 

Taastamisele järgneb vähemalt 5-aastane hoolduskohustus niitmise või karjatamise näol [2].

 

2019. aastal maksti loodushoiutoetust ligi 615 000 euro ulatuses. Selle eest taastati 1839 ha kooslusi ja rajati 86 km karjaaedasid [3].

 

Lisaks viiakse poollooduslike koosluste taastamisi läbi erinevate projektide abil. Näiteks LIFE+ programmi projekt „Elu alvaritele“, mis kestis aastatel 2014−2019 ja mille käigus taastati projekti jooksul 2500 hektarit loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ning rajati taastatud alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu [3].

 

Riigimaadel korraldab poollooduslike koosluste taastamist Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). 2019. aastal teostas RMK poollooduslike koosluste taastamist 1077 hektaril [3]. Lisaks saavad mittetulundusühingud, sihtasutused, omavalitsused ja füüsilised isikud taotleda taastamistoetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) [4].

 

_____________________________

[1] https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/parandniitude-hooldamine

[2] https://www.riigiteataja.ee/akt/102042015018?leiaKehtiv

[3]  Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn

[4] www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/kaitsealuste-liikide-ja-elupaikade-sailitamine-ning-taastamine