Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida looduskaitseseaduse alusel kaitstakse

Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust.

Kaitstavate looduse üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont, kusjuures objektide rühma alune maa kuulub samuti piiranguvööndisse. 

Keelatud on kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga  vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. 

Eestis on 31.12.2024 seisuga 1072 kaitstavat looduse üksikobjekti. 
 

Artiklid

• Põnevad põlispuud (Eesti Loodus 5/2013, lk 48-51)
• Raplamaa allikad (Eesti Loodus 5/2013, lk 11-13)
• Taebla karstijärved (Eesti Loodus 6-7/2013, lk 36-39)
• Eesti on rändkivide maa (Eesti Loodus 3/2013, lk 20-27)  
• Lahemaa - kivihiidude maa (Eesti Loodus 5/2011)
• Pahkla raketibaasi kivihiiglased (Eesti Loodus 10/2011)
• Võrumaa, põlispuude kuningriik (Eesti Loodus 6/2008)

Viimati muudetud: 21.02.2024