Berni konventsiooni eesmärk on kõigi looduslike taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitse
Aastal 1979 Šveitsi sõlmitud ja kolm aastat hiljem jõustunud Berni konventsioon eesmärk on kõigi looduslike taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitse. Erilist tähelepanu pööratakse ohustatud liikide, sh rändliikide kaitsele. Berni konventsioon oli esimene üle-euroopalist haaret taotlev looduskaitseleping. Mõned taime- ja loomaliigid on võetud Berni konventsiooniga aga lausa erikaitse alla. Sellised liigid on kantud konventsiooni I lisasse (rangelt kaitstavad taimeliigid), II lisasse (rangelt kaitstavad loomaliigid) ja III lisasse (kaitstavad loomaliigid). IV lisas on välja toodud loomade püügiks ja surmamiseks keelatud võtted.
Algselt allkirjastasid Berni konventsiooni 20 osapoolt, 2022. aastaks oli liitunuid 51 (sh ühe osapoolena ka Euroopa Liit) [1]. Eesti liitus Berni konventsiooniga 1992. Konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulgas on mitmed Eesti mõistes üsna tavalised liigid nagu näiteks karu, valge-toonekurg, rabakonn ja kaunis kuldking.
Lisaks liigikaitsele on Berni konventsioon seotud ka kaitsealadega.
Berni konventsiooniga liitunud riikide kohustuseks on sisse seada nn Emeraldi kaitsealad, mis moodustaksid erilist kaitseväärtust omavate alade ökoloogilise võrgustiku. Emerald on Natura 2000 võrgustikuga sarnane võrgustik, mis on eelkõige suunatud liikide ja elupaikade kaitse tõhustamisele Berni konventsiooniga ühinenud riikides väljaspool EL territooriumi (EL-i riikides täidab EMERALDI võrgustiku funktsiooni samadel alustel kehtestatud Natura 2000 võrgustik). Emerald koos Natural 2000 võrgustikuga on maailma suurim ühistel alustel toimiv kaitsealade võrgustik.
Konventsiooni töö koosneb erinevatest etappidest. Aasta jooksul kohtuvad erinevad töörühmad, kus eri riikide eksperdid töötavad välja soovitusi otsusteks ja annavad sisendi põhjalikumate juhismaterjalide koostamisse. Regulaarselt kohtuvad näiteks ekspertgrupid järgmistel teemadel: taimede kaitse, lindude kaitse, võõrliigid, suurkiskjad jpt. Nende ekspertgruppide poolt heaks kiidetud dokumendid saadetakse kord aastas koguneva alalise komitee kohtumisele otsuseks vormistamiseks. Alalise komitee tegevust juhib valitud esimees, keda tema töös abistavad valitud büroo liikmed ning muidugi konventsiooni sekretariaat.
Berni konventsiooni kaitsealade ja ökoloogilise võrgustiku ekspertgrupp hindab lisaks konventsiooni heaks töötamisele ka Euroopa parimate kaitsealade tööd. Elurikastele ja hästi korraldatud kaitsealadele soovitavad nad anda Euroopa kaitsealade diplomi, mille kinnitab Euroopa Nõukogu ministrite komisjon. Eestis on vaid üks Euroopa kaitsealade diplomiga tunnustatud ala – Matsalu rahvuspark. Tunnustuse sai Matsalu rahvuspark 2003. aastal [2].
Berni konventsiooni täitmise Eesti poolne vastutaja ja koordineerija on Kliimaministeeriumi looduskaitse osakond.
____________________
[1] https://www.coe.int/en/web/bern-convention/presentation
Viimati muudetud: 30.08.2023