Keskkonnaseire vajalikkus

Keskkonnaseire annab alusandmed keskkonda ja ühiskonda puudutavateks otsusteks

Autor: Margo Pajuste
MERI. Mereseire käigus seiratakse näiteks fütoplanktonit, klorofülli, zooplanktonit ja zoobentost. Autor: Margo Pajuste

 

Kuidas läheb meie kotkastel? Kas õhk Tallinnas on täna saastunum kui kümme aastat tagasi? Kui suured on Peipsi järve kalavarud? Nendele ja veel väga paljudele keskkonnaalastele küsimustele saame vastuse tänu pidevale keskkonnaseirele.

 

Keskkonnaseiramine tähendab plaanipärast ja järjepidevat keskkonnaseisundi jälgimist selleks loodud seirejaamades või --kohtades (näiteks kaitsealuse liigi leiukohtades). Keskkonnaseire hõlmab vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist. Näiteks jälgitakse erinevate liikide käekäiku ja elupaikade seisundit.

 

Keskkonnaseire eesmärk on saada ülevaade riigi keskkonnaseisundist ja selle pikaajalistest muutustest. Keskkonnaseirega kogutav andmestik on aluseks keskkonnameetmete kavandamisel, elluviimisel ning vajaduste korrigeerimisel (näiteks küttimismahtude muutmisel). Seega on keskkonnaseire aluseks erinevate ühiskonda mõjutavate otsuste tegemisel.

 

Otsuste aluseks olevate seireandmete kogumine toimub suurt osa Eestist katva seirevõrgustiku abil. Võrgustiku moodustavad nii alalised, kui ka ajutised seirejaamad, nii püsivad kui ka juhuvalimil valitud seirealad. Seirejaamades kogutakse andmeid vastava seiretöö metoodikast lähtudes.

 

Sama oluline kui seireandmete kogumine on ka nende ühte infosüsteemi koondamine, analüüsimine ja otsustajatele selgitamine. Eesti keskkonnaseire andmed on koondatud Keskkonnaseire Infosüsteemi KESE, mille kaudu saab avalike seireandmetega tutvuda igaüks.

 

Riiklikust keskkonnaseirest annab ülevaate Keskkonnaagentuuri koostatud kaardilugu.