Eesti on ühinenud kõigi olulisemate globaalsete ja regionaalsete konventsioonide ning muude rahvusvaheliste lepingutega.
Keskkonnaalase rahvusvahelise koostöö eesmärgiks on aidata kaasa ülemaailmsele keskkonnaseisundi parandamisele, säästva arengu põhimõtete juurutamisele ning keskkonnateadlikkuse kasvule [1].
Rahvusvaheline koostöö looduskaitses on hädavajalik. Selle heaks näiteks on rändlindude kaitse: kui Eestis pesitsevatele liikidele peetaks intensiivset jahti nende rännetel talvitumispaikadesse ja tagasi, ei kannaks Eestis rakendatud abinõud neid liike kaitsta vilja. Rändlindude arvukus saab tõusta vaid paljude maade koostöö tulemusena [1].
Rahvusvaheline koostöö on tihti ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, sh ka sellised, kelle vetes vaalu ei leidu. Tugeva rahvusvahelise surve tulemusena on enamikes riikides vaalajaht lõpetatud [1].
Eesti osalusel toimuva keskkonnakaitselise koostöö võib jagada neljaks tasandiks [1]:
- Kahepoolne koostöö ehk koostöö riikide vahel;
- Piirkondlik koostöö ehk koostöö Läänemere riikidega;
- Koostöö Euroopa riikidega ja eriti Euroopa Liidu raames;
- Globaalne koostöö.
Rahvusvaheliste partnerlussuhete tugevdamiseks on Eesti ühinenud olulisemate globaalsete ja regionaalsete konventsioonide (mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, mille on enamasti välja töötanud mõni rahvusvaheline organisatsioon) ning muude rahvusvaheliste lepingutega. Lisaks on Eesti sõlminud kõikide naaberriikidega kahepoolsed keskkonnakaitselised kokkulepped [2].
Rahvusvaheline koostöö võib toimuda lisaks valitsuste tasemele ka näiteks looma- ja botaanikaaedade, muuseumite, õppe- ja teadusasutuste ning seltside ja ühingute vahel [1].
_______________________________________
[1] Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel. Pärnumaa Kutsehariduskeskus
[2] Euroopa Liit ja rahvusvaheline koostöö. Kliimaministeerium
Viimati muudetud: 29.08.2023