Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

Kalanduslepete eesmärgiks on koostöö kalavarude säästlikuks kasutamiseks ja ebaseadusliku püügiga võitlemiseks

Püütud kalad
KALAVARUSID TULEB MAJANDADA KESTLIKULT. Euroopa Liit on sõlminud üle 20 kalandusleppe, mille eesmärk on tugevdada piirkondlikku koostööd, kasutada kalavarusid säästlikult ning võidelda ebaseadusliku kalapüügiga. Autor: Argo Argel

1982. aastal vastu võetud ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) järgi on riikidel õigus kontrollida kalapüüki nende rannikuga piirnevates vetes. Konventsiooni alusel peavad riigid kalapüügiks üksteise vetes sõlmima omavahelisi kalanduskokkuleppeid [1].

 

Euroopa Liit (EL) on sõlminud üle 20 kalandusleppe nii üksikute riikide kui ka piirkondlike kalandusorganisatsioonidega. Lepete eesmärk on tugevdada piirkondlikku koostööd, kasutada kalavarusid säästlikult ning võidelda ebaseadusliku kalapüügiga [2]. Lepingud sätestavad tingimused, mida arvestavalt saavad laevad lepinguga seotud riikide vetes tegutseda, sh kala püüda või kalavarusid uurida.

 

Eesti kui EL liikmesriik on osaline kõikides EL-i sõlmitud kalanduslepetes. Neist on Eesti jaoks olulisimad lepingud Gröönimaa, Norra ning Fääri saartega. Lepetes on kokku lepitud ühine kalavarude haldamine, kalapüügikvoodid, Põhjamaade lepingutes ka kvoodivahetused ja vastastikkune juurdepääs vetele [3].

 

Pärast taasiseseisvumist sõlmis Eesti mitmeid kalandusalaseid kokkulepeid, näiteks lepingud USA-ga (aastast 1992), Kanadaga (1992), Vene Föderatsiooniga (kaks lepingut aastast 1994), Euroopa Ühendusega (aastast 1996) ning Lätiga (1997). Peale Eesti Euroopa Liiduga liitumist kaotasid need aga kehtivuse, v.a leping Lätiga ja leping Vene Föderatsiooniga Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude majandamiseks. Nende lepingute alusel otsustatakse, kuidas hallata ühiseid kalavarusid ning kaitsta piiriveekogude ökosüsteeme. Lepingute protokollid vaadatakse regulaarselt üle ja nende alusel muudetakse Eesti laevadele lubatud püügikoguseid. Lisaks eelpoolnimetatutele on Eesti on ühinenud ka Svalbardi (Teravmägede) lepinguga (1930). Tänapäevani jõus olev leping sätestab lepinguosalistele Teravmägede kasutusrežiimi, muuhulgas kalapüügiks.

 

 

Viimati muudetud 23.02.2021

 

 

 

________________________________________

[1] http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_3.3.6.pdf

[2] http://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/119/rahvusvahelised-kalandussuhted

[3] https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu-fish-stocks/international-agreements-on-fisheries/