Püsielupaik on kaitstav ala, mis moodustatakse kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks

Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.

Looduskaitseseaduse kohaselt tekib püsielupaik automaatselt 

• lendorava pesapuule ja seda ümbritsevale alale 25 meetri raadiuses;
• merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 200 meetri raadiuses;
• suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses;
• väike-konnakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 100 meetri raadiuses;
• kaljukotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 500 meetri raadiuses;
• väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses.

Püsielupaiku on Eesti 31.12.2022 seisuga kokku üle 1900. 
 

• Artiklid
  • Kaitsealuste liikide elupaiku ei tohi häirida (Eesti Mets 3/2006)
  • Kaljukotkaste kaitseala laieneb (Eesti Mets 3/2007)

Viimati muudetud: 13.02.2023