Looduskaitse statistika

31.12.2022. seisuga on summaarselt koos maa- ja veealaga Eesti pindalast kaitse all 23%

 

Kaitstavate alade pindala Eestis suurenes oluliselt 2004. aastal, kui moodustati Natura 2000 võrgustik. Selle tulemusena tõusis kaitstavate alade osakaal maismaast 11%-lt 17%-ni, jätkates seejärel tasapisi suurenemist. Oluliselt tõusis ka territoriaalmere kaitstavate alade pindala - kui 2000. aastate alguses oli kaitse all 3% territoriaalmerest, siis peale Natura 2000 võrgustiku loomist kerkis kaitstava mereala pindala osakaal 27% lähedale (siin ei ole arvestatud majandusvööndit) [1].

 

2022. aasta lõpu seisuga on Eesti maismaast (sh siseveekogud, välja arvatud Võrtsjärv ja Peipsi järv) kaitse all 19,6%. Suured järved on kaitse all 44% ulatuses. Territoriaalmere kaitstuse osakaal on 27,2%, koos majandusvööndiga on kaitse all 18,7%. Summaarselt koos maa- ja veealaga on Eesti pindalast kaitse all 23%. Eesti ligi 4000 km pikkusest rannajoonest on kaitse all veidi üle 3/4 [1].

 

Euroopa Liidu elurikkuse strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2030. on kaitse all 30% EL maismaast ja sisevetest ning 30% merealast. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt on Eestis kaitse all 20,7% maismaast koos siseveekogudega ning 18,7% merealast (koos majandusvööndiga). 

 

Maakondlikult on 2022. aasta seisuga kaitstavate alade osakaal suurim Läänemaal (29%), Pärnumaal (27,5%) ning Hiiumaal (23,7%). Kõige vähem on kaitstavaid alasid Põlvamaal (8,4%) ja Jõgevamaal (14,2%). 

 

Igapäevaselt uuenev looduskaitse statistika

Allolevas Tableau vihikus on toodud kaitstavate alade statistilised näitajad maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa. Vihikus olevad andmed uuenevad igapäevaselt. Võrreldes eelpool toodud statistikaga, ei ole siin veel arvesse võetud 2022. aastal Eesti Looduse Infosüsteemi kantud lõheliste kudemis- ja elupaiku - need lisanduvad käesoleva aasta jooksul. 

Loe lisaks:

 

 

Eesti kaitstava territooriumi pindala aastate kaupa:

 

 

Viimati muudetud: 13.02.2023

 

 

________________________________________________________________

[1] R. Roasto jt. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Tallinn: Keskkonnaagentuur, 2020