31.12.2024. seisuga on summaarselt koos maa- ja veealaga Eesti pindalast kaitse all 23,4%
Kaitstavate alade pindala Eestis suurenes oluliselt 2004. aastal, kui moodustati Natura 2000 võrgustik. Selle tulemusena tõusis kaitstavate alade osakaal maismaast 11%-lt 17%-ni, jätkates seejärel tasapisi suurenemist. Oluliselt tõusis ka territoriaalmere kaitstavate alade pindala - kui 2000. aastate alguses oli kaitse all 3% territoriaalmerest, siis peale Natura 2000 võrgustiku loomist kerkis kaitstava mereala pindala osakaal 27% lähedale (siin ei ole arvestatud majandusvööndit) [1].
2024. aasta lõpu seisuga on Eesti maismaast (sh siseveekogud, välja arvatud Võrtsjärv ja Peipsi järv) kaitse all 19,8%. Suured järved on kaitse all 44% ulatuses. Territoriaalmere kaitstuse osakaal on 28,1%, koos majandusvööndiga on kaitse all 19,3%. Summaarselt koos maa- ja veealaga on Eesti pindalast kaitse all 23,4%. Eesti ligi 4000 km pikkusest rannajoonest on kaitse all veidi üle 3/4 [1].
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2030. on kaitse all 30% EL maismaast ja sisevetest ning 30% merealast. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt on Eestis kaitse all 20,8% maismaast koos siseveekogudega ning 19,3% merealast (koos majandusvööndiga).
Maakondlikult on 2024. aasta seisuga kaitstavate alade osakaal suurim Läänemaal (29%), Pärnumaal (27,8%) ning Hiiumaal (23,6%). Kõige vähem on kaitstavaid alasid Põlvamaal (8,4%) ja Jõgevamaal (14,4%).
Igapäevaselt uuenev looduskaitse statistika
Allolevas Tableau vihikus on toodud kaitstavate alade statistilised näitajad maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa. Vihikus olevad andmed uuenevad igapäevaselt.
Loe lisaks:
Eesti kaitstava territooriumi pindala aastate kaupa:
Viimati muudetud: 14.01.2025
______________________
[1] R. Roasto jt. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Tallinn: Keskkonnaagentuur, 2020