Alates 2006. aastast saab Natura 2000 aladele jäävatele põllumajandusmaadele taotleda Eesti Maaelu arengukava raames makstavat toetust

Toetuse eesmärk on maaomanikule osaliselt kompenseerida looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 27 eurot hektari kohta aastas [1]. Toetus lisandub teistele pindalapõhistele põllumajandustoetustele.

Toetuse taotleja peab lisaks üldistele ühise põllumajandustoetuse saamise nõuetele täitma ka kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsekorrast tulenevaid nõudeid ning ei saa taotletavale alale samal ajal taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust, piirkondlikku mullakaitse toetust või piirkondlikku veekaitse toetust maa rohumaana hoidmise eest. Toetusega seonduvat korraldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) [2].

Toetuse kogusumma ja sellega kaetud pindala on aasta-aastalt kõikunud. 2018. aastal oli kogusumma ligi 550 000 eurot ja pindala veidi üle 20 000 hektari [2].

Ülevaated toetuse maksmisest on Maaeluministeeriumi kodulehel.

Veel Maaelu arengukava (MAKI raames makstavaid toetusi:

Lisaks poollooduslike koosluste hooldamise, Natura 2000 erametsa ja põllumajandusmaa toetusele makstakse MAK-i alusel makstakse veel mitmeid toetusi, mis on otseselt või kaudselt seotud elurikkuse säilitamisega: nt keskkonnasõbraliku majandamise, piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, keskkonnasõbraliku aianduse ja kohalikku sorti taimede kasvatamise toetused.

______________________________

[1] Maaeluministri määrus nr 42. https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017010?leiaKehtiv

[2] Kukk, L. 2020. Looduskaitse rahastamine. Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: 75-79.