Andmebaasid, levikuatlased jt andmeallikad

Viimase paarikümne aasta Eesti elurikkuse peamised andmebaasid ja levikuatlased on kättesaadavad portaalist eElurikkus

Autor: Karl Adami
ELURIKKUS OMA EHEDAL KUJUL. Taimeatlase interaktiivse väljundi leiad portaalist eElurikkus. Autor: Karl Adami

 

Liikide levikuatlased

 

Liikide levikuatlas (varasemalt raamatuna, tänapäeval ka veebis) kajastab liikide levikut Eestis ajaperioodil ja on koostatud liigirühmade kaupa (näiteks taimed, imetajad, linnud). 

 

Ilmunud levikuatlaseid

 

  • Eesti taimede levikuatlas“ - Atlast hakati koostama 1973. aastal, ilmus 2005. aastal (koostajateks Tiiu Kull ja Toomas Kukk). Lõpusirgel on ka uue atlase koostamine, selle interaktiivne väljund asub portaalis eElurikkus.

 

  • Eesti haudelindude levikuatlasSee on kättesaadav eElurikkuse portaalist, raamatuna ilmus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2018. aastal (koostajateks Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak).

 

  • Eesti putukate levikuatlas“ Koostati 1998. aastal (koostajateks Ilmar Süda, Georg Miländer), teine osa ilmus 2000. aastal (autoriteks Kaljo Voolma, Heino Õunap, Ilmar Süda jt). 

 

  • Eesti seente levikuatlas“ Ilmus Erast Parmastolt vahemikus 1993–1999.

​​​​​​​

  • Eesti imetajate levikuatlas“ - Ilmus vahemikus 1980–1999, kuid koostamisel on juba uus imetajate levikuatlas. 2019. aasta lõpust on saadaval kaardilugu, kus on kõikide Eesti imetajaliikide esialgsed levikukaardid, mida hakatakse uute andmetega täiendama. Imetajate atlase andmekogumiskeskkonnaks on loodusvaatluste andmebaas.


 

eElurikkuse portaal

 

Suur hulk viimase paarikümne aasta Eesti elurikkuse andmestikest on kättesaadavad portaalist eElurikkus.

 

eElurikkuse eesmärgiks on koondada teaduse, kogude, seire ja harrastusteadlaste andmed, et Eestis esinevate liikide info oleks ühest kohast leitav ja alla laetav. Andmed pärinevad taksonoomia, ökoloogia, fülogeneetika, looduskaitse jt andmebaasidest, mida koostavad üksikisikud, töörühmad ja asutused ning mis on üles ehitatud ühisele andmehaldusplatvormile PlutoF.

 

eElurikkuse andmeportaali alguseks võib lugeda 2001. aastat, mil tollase Zooloogia ja Botaanika Instituudi töötajad Urmas Kõljalg ja Aavo Kuslapuu lõid esimese relatsioonilise andmebaasi. Andmekogu loomise eesmärk oli hallata teaduskogudes talletatud eksemplaride andmeid.

 

Aastatel 2003­–2004 liikus arendustöö Tartu Ülikooli, kus loodusmuuseumis ning ökoloogia ja maateaduste instituudis arendati andmebaasi ning andmehaldus-alast teadustööd. 2006. aastaks kasutasid sama andmehaldusplatvormi juba mitmed Eesti teaduskogud ja töörühmad. 2008. aastaks oli andmebaasides piisavalt palju infot, et avada avalik eElurikkuse portaali. 2018. aastal tähistati elurikkuse andmeportaali kümnendat aastapäeva ja sellega seoses avati täiesti uuel, Atlas of Living Australia tarkvaral põhinev portaal.


 

Loodusvaatluste andmebaas

 

Loodusvaatluste andmebaas (LVA) on loodud kõigile loodushuvilistele, kes soovivad sisestada erinevate liikide vaatlusi. Lisaks saab andmebaasi sisestada ka tegevusjälgede (jäljed, ekskremendid, muud tegevusjäljed) ja surnud isendite (näiteks autolt löögi saanud teeservas lebava rebase) nägemine. Nutiseadmetes kasutamiseks on loodud LVA äpp.

 

LVA sai alguse 2008. aastal, kui tollase Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (tänase Keskkonnaagentuuri) ja Eesti Looduseuurijate Seltsi arendusena tuli välja andmebaas vabatahtlikele loodushuvilistele oma vaatluste registreerimiseks. Mõni aasta hiljem seostati LVA Eesti Looduse Infosüsteemiga (EELIS) ja 2015. aastast on LVA-l olemas nutirakendus, mis võimaldab vaatlused andmebaasi registreerida looduses vaatluskohal.

 

Kuigi seni on LVA ja eElurikkus portaal eksisteerinud paralleelselt ning teineteisest suhteliselt lahus, on tulevikueesmärgiks mõlema andmebaasi andmete süsteemne kooskasutamine ja selleks tehnilise võimekuse välja arendamine.


 

Andmestike kasutamine

 

Andmebaasidesse kogutud vaatlusandmeid kasutavad teadlased ja looduskaitsjad oma igapäevases töös, kirjeldamaks liikide leviku muutusi ajas ja ruumis (näiteks kliimamuutuste kontekstis) ning korraldamaks kaitsealuste liikide kaitset ja võõrliikide tõrjet.

 

Iga loodushuviline Eesti inimene saab ka ise täiendada Loodusvaatluste andmebaasi ja eElurikkuse andmebaasi.


 

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

 

EELIS koondab andmeid keskkonnaregistrisse kuuluvate looduskaitse ja veega seotud valdkondadest. Peale selle leiab sealt ka keskkonnaregistrisse mitte kuuluvad andmestikud: näteks ürglooduse raamatu objektid, saarte nimestiku, pärandkultuuriobjektid, Natura 2000 elupaikade andmestiku ja palju muud.

 

EELIS on töövahendiks peamiselt keskkonnaametnikele loodusandmete haldamiseks ja kasutamiseks. Täpsemalt saab lugeda infosüsteemist EELIS infolehelt.